Mart Prikk - Saku ühistranspordi edendaja

Saku ettevõte AS Samat korraldab juba aastaid Sakus ja osaliselt ka Harjumaal ühistransporti ning hoolitseb selle eest, et lapsed hommikuti kooli ja õhtuti tagasi koju jõuaksid. Firma eesotsas on Mart Prikk, mees, kes tänaseks Sakus elanud pea 33 aastat.

Noorus Ida-Virumaal

Samati juht on pärit Jõhvist. Ta sündis 1957. aasta 10. novembril ehk mardipäeval ja sai muidugi nimeks Mart. Ema töötas laojuhatajana, isa oli autojuht-mehhaanik-varustaja. Õdesid-vendi ei olnud.

Lapsepõlvest mäletab Mart Prikk suviseid ETKVL-i töötajate laste laagreid. Need olid Käsmus ja seal talle väga meeldis. 9-aastaselt hakkas ta tegelema mudelautondusega, edasi tuli kardisõit. Tehnikahuvi oli suur ja kardisporti tegi ta keskkooli lõpuni, kuid 14-15 aastaselt sai suurimaks armastuseks, muidugi ka suurimaks ajaröövijaks, muusika. Mart mängis kitarri ja tegi sõpradega bändi. Ansambel oli Jõhvis ja Ida-Virumaal üsna tuntud, poisse kutsuti sageli kultuurimajadesse ja koolidesse tantsuks mängima.

1976. aastal lõpetas Mart Prikk Adolf Kesleri nimelise Jõhvi Keskkooli ja läks edasi õppima Tallinna Ehitus- ja Mehhaanikatehnikumi ehk TEMT-i (täna Tallinna Tehnikakõrgkool), loomulikult autode ehituse ja hoolduse erialale.

Noore mehena Sakku

Pärast kooli lõppu, aastal 1979, suunati Mart Prikk Sakku Maaviljeluse Instituudi erikonstrueerimise büroosse  autoosakonda inseneriks. Noor spetsialist sai ka oma elamise - kaupluse kõrval pargi servas asuva maja teisel korrusel imetillukese toa. Instituudil oli üle 100 auto, lisaks katsejaamade masinad. Nende eest tuli hoolitseda. Mart Priki ülesanne oli läbisõidu, kütusekulu ja muude tehniliste andmetega tegeleda.

Samal ajal asus ta edasi õppima - Tallinna Polütehnilisse Instituuti (täna Tallinna Tehnikaülikool). Kõrgkoolis sai ta tuttavaks seal majanduskateedris töötanud Ülle Treuga ja abiellus. 1980. aastal sündis poeg Kristo. Samal aastal saadi ka uus natukese suurem ühetoaline elamispind aadressile Aiandi 1 ehk nn Aarma majja. Maja oli väga külm. Vett ei olnud, seda tuli tuua samal tänaval asunud muusikakooli juurest või autobaasist, mis oli veelgi kaugemal - praegusel õlletehase territooriumil.

Peagi sõlmiti instituudi ja Moskva AZLK autotehase vahel leping - erikonstrueerimise büroo autoosakond pidi tegema tehnilisi katseid, et selgitada, kas sõiduautod Moskvitš sobivad põllumajanduses kasutamiseks, millised osad lagunevad ja miks. Töö muutus põnevamaks, sageli tuli Moskva vahet sõita ning lisaks külastada Nõukogude Liidu eri paigus asuvaid autode osasid ja detaile tootvaid tehaseid.

1980. aastail oli autoralli ülipopulaarne spordiala. Mart ja autoosakonnas varustajana töötanud Alar Aasma tõid Moskva tehasest endale ralliauto ja hakkasid sellega võistlustest osa võtma, olid n-ö Maaviljeluse Instituudi erikonstrueerimise büroo tiim.

Maaviljeluse Instituudi erikonstrueerimise büroo tiim Mart Prikk ja Alar Aasma oma ralliautoga

Ka isiklikus elus oli muudatusi. 1986. aastal saadi lõpuks mugavam elamispind - kahetoaline korter Pargi tänavale. Kohe pärast kolimist sündis ka teine poeg -  Karel.

80. aastate lõpus hakkas Maaviljeluse Instituudi erikonstrueerimise büroo lagunema. Mart Prikk kutsuti Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama automajandit ja töökoda juhtima. Ta kutsus kaasa ka oma hea kolleegi ja sõbra Alar Aasma ning koos asutati ralliklubi Kurtna Kukk, mis tegeles lume- ja jäärajavõistluste korraldamisega. Muidugi osalesid mehed ka ise aktiivselt autoralli võistlustel.

Eraettevõtete sünni juures

Mõne aasta pärast sai erikonstrueerimise büroost instituudist eraldi seisev ja otse Põllumajandusministeeriumile alluv ettevõte. Mart Prikk kutsuti sinna autoosakonda juhtima. Seoses üleviimisega pakuti Sakku ka paremat, kolmetoalist korterit.

Sel perioodil aktiviseerus Eestis eraettevõtete loomine. Ka erikonstrueerimise büroo lagunes mitmeks väikeseks firmaks. Ministeerium soosis eraettevõtteid, pakkus neile tingimusel, et kõikidel olemasolevatel töötajatel oleks võimalus loodava firmaga ühineda, oma vara rendile. Mart Priki, tema asetäitja Aarne Undresti ja diagnostik Tõnis Kerge eestvedamisel loodigi AS Samat. Lukkseppadest ja muudest töötajatest lõi enamik kaasa. Muidugi oli igaühe enda otsustada, kas ühineda ja kui palju aktsiaid osta.

Ettevõte tegeles esialgu autode ja muude masinate remondiga - nimi Samat tulebki sõnadest Saku auto-moto teenindus. Tegeleti peamiselt autoremonttöödega: osutati teenuseid erinevatele ettevõtetele, ka kindlustusseltsidele. 1994. aastal hakati tegema tehnilist ülevaatust ning 1997. aastal ehitati selle jaoks juba uus kaasaegne transpordivahendite ülevaatuspunkt.

Palmse mõisas vanade autode näitusel.

Igapäevatöö kõrvalt jõudis Mart Prikk kogu aeg ehitada. Kõigepealt ehitas oma kätega Kasemetsa suvekodu, oli ka suvilakooperatiivi Emmi esimees. Edasi hakkas ta juba Sakku oma maja ehitama. Materjalidega oli tookord raske ning betoonitoodete saamiseks leppis nn Pae elamukooperatiiv kokku betoonitehase juhtkonnaga, et kui mehed hakkavad tehases öises vahetuses tööl käima, saavad nad vajalikke betoonplokke. Vahetus lõppes kell kolm hommikul, kella neljast saadi magama ning kell kaheksa tuli jälle oma põhitöökohal alustada.

Kui algas erastamine, tuli ministeeriumilt hooned, masinad ja seadmed välja osta. Tol ajal tegeles Erastamisagentuur riigi hoonete müügiga ning AS Samat kaasati ministeeriumide vallasvarade müüki enampakkumiste teel korraldama. Lisaks tegeleti ka pankrotivarade müügiga.

Samatist sai ühistransporditeenust osutav ettevõte

1996. aastal tekkis palju autoteenindusi, remondi maht vähenes. Ka varade müük hakkas kahanema. Oli vaja uut tegevusala. Nii hakati tegelema ühistranspordiga - esialgu Saku valla koolilapsi vedades. Valla elanikel oli tol ajal raske linna pääseda: busse liikus vähe ja need sõitsid läbi Raku. Mart Prikk mõtles, et kodukandi inimestele tuleb luua paremad ühistranspordivõimalused. Tookord sõitsid nn marsruuttaksod vaid Tallinna piires. Samat oli esimene ettevõte, mis võttis marsruuttaksod kasutusele maapiirkonnas.

Nii loodi esmalt liin nr 206. Alguses oli mitmeid probleeme: väga keeruline oli saada peatuspaika Viru väljakule, samuti vajalikku liiniluba. Lisaks kaasnesid muud mured: tekkisid libamarsruuttaksod, bussijuhid olid ebaausad. Need olid vaid mõned probleemid, üks väike osa tervikust. Kuid kõik raskused said ületatud.

Täna on Samat ühistranspordiettevõte.
Möödunud aasta 20. juunil peeti Saku mõisas Samati 20. sünnipäeva. Kõneleb Mart Prikk.

Täna on AS Samat vaid ühistransporditeenust osutav ettevõte ning autode remondi, tehnoülevaatuse, oksjonite korraldamisega enam ei tegeleta. Ettevõttel on kasutusel 32 autobussi, neist pooled on väikebussid. Firma pakub täna tööd 56 inimesele. Samati bussid sõidavad Laagri, Saue, Keila, Klooga, Lohusalu, Rannamõisa, Kiili ning muidugi ka Saku ja Kiisa suunal.

Mart Prikk on Eesti Ühistranspordi Liidu üheks algatajaks ja juhatuse esimeheks. See liit eksisteerib tänaseni, peamiseks eesmärgiks on parandada ühistransporditeenust Eestis.

AS-ist Samat on välja kasvanud ka teine, tänaseks täiesti iseseisev ettevõte - AS Samat Kinnisvara, mille peamisteks tegevusaladeks on ettevõttele kuuluvate hoonete haldus, hooldus ja rent.

Kuidas edasi?

Mart Prikk näeb, et on vaja ikka edasi minna, uutel hangetel osaleda ning ettevõtlust arendada. Ühistransport on keeruline ja probleemne valdkond, kogu aeg peab aktiivne olema, uutele väljakutsetele vastama. Ja muidugi mõtleb Samati juht sageli, mida uut ja vajalikku võiks Saku valla elanikele lisaks pakkuda, et veelgi elukeskkonda parandada. Seega on tööd palju ja puhkuseks aega napib. Sel vähesel vabal ajal meeldib talle jalgrattaga sõita, ujuda, teatris ja reisimas käia.

Paat kõrbes. Abikaasa Üllega Tuneesias.

Kõikidel kaasinimestel soovitab Mart Prikk aga - kuigi ta ise oma nõuannet sageli järgida ei suuda - endale puhkamiseks rohkem aega võtta, pere ja lähedastega rohkem koos olla.

Vabariigi aastapäeval autasutati Mart Prikki Saku valla kuldmärgiga.