Rae Sõnumid

Kui lepime kokku, et peigmehed on arendajad ja valla territoorium pruut, siis umbes 10 aastat tagasi nägi pruudi eestseisja Rae vallavalitsus enda ukse taga palju kosilasi. Iga päev koputas keegi arendajatest uksele ja palus audientsi. Nüüd on koputused harvemaks jäänud, sest masu on teinud oma töö ja ka kosilaste vastuvõtja on muutunud targemaks ning ei luba oma õuele ilma mingisuguste kohustusteta. Arendajatel tuleb anda oma panus ka sotsiaalsesse infrastruktuuri.

Omad tagajärjed n-ö peigmeeste voorimistel siiski on. Omavalitsuse juhtimine tänasel päeval, kus tulubaas on kasin ja kohustused suured, nõuab palju kompromisse ja paksu nahka. Kõigil on õigus saada kvaliteetset teenust omavalitsuselt, kuid elanike arvult mitmekordselt kasvanud vald ei suuda veel pakkuda kõigile elanikele lasteaiakohta munitsipaallasteaias, sest noori peresid tuleb aina juurde ja pereliikmete arv kasvab. Kõige enam puudutab lasteaiakohtade nappuse probleem inimesi Peetri alevikus, kus elamurajoonide kerkimise kiirus on ületanud sotsiaalse infrastruktuuri tekkimise võimekuse, sest ressursid on olnud piiratud.

Tänasel vallavanemal tuleb jätkata probleemide lahendamist, mis pitsitavad ennekõike lihtsaid elanikke, kel pole olnud võimalust ja ka vajadust kaasa rääkida uute arendusrajoonide tekkimisel. Nüüd kui Rae vallal on teenindada ligi 14 000 elanikku kunagise 4000 asemel, peab kogu aeg niiöelda mitmel rindel tegutsema.

„Rae valla maine on positiivne, ma loodan," usub värske juht, kes on üles kasvanud siin samas vallas ja kes alustas oma töökarjääri juba 10-aastasena. „Olen olnud koolipoisist peale helimees, teinud koolis diskosid, kuid see oli rohkem hobi. Tööd hakkasin tegema krõpsumüüjana umbes kaheksateist aastat tagasi," meenutab teist kuud ametis olev vallavanem.

Kontsertidel, laulupidudel ja suurtel üritustel krõpsu müümine oli Mardile hea kogemus ja ühtlasi ka sissejuhatus karmi müügiärisse, kuhu tänane vallavanem ülikooli õpingute ajal jõudis.

Eesti Maaülikooli II kursuse geodeesiatudengina võttis ta ette töö, mille peale paljud üliõpilased ütlevad, see on hullem kui koeratöö. Äsja kahekümnendatesse jõudnud noormees lasi end aastakese treenida suurtel müügigurudel nagu Peep Vain ja sõitis neljaks kuuks suure lombi taha raamatuid müüma.

„Minu tööpäevad käisid range graafi ku järgi. Hommikul kell 8.00 pidi olema esimene koputus uksele, kell 22.00 viimane. Töötunde nädalas ei olnud rohkem ega vähem kui 80," kõneleb Mart naerul näoga nagu see oleks tema elus olnud üks parimaid tööotsi. „See oli lihtsalt hea elukool," resümeerib nüüd õigusteaduse tudengina tarkusi omandav Mart ning lisab, et teenis USA-s raamatute müügiga nii korraliku taskuraha, et võis töötasu eest lubada ka omale osariikides ringirändamist.

Kui Mart ülikooli 2008. aastal geodeedina lõpetas, siis töötas ta juba Rae vallavalitsuses. „Mäletan, et kui ma vallavalitsusse maakorraldajana tööle asusin, siis vanemad inimesed vaatasid teinekord skeptilise pilguga, et mis see noor ikka teab," kõneleb Rae vallavalitsuses kõige kiiremat karjääri teinud mees. Kuid ega noorus pole diagnoos nagu vanadus pole haigus. Mart on veendunud, et kõige olulisem on oskus teise inimese kogemused ja tarkus enda omadega ühendada ning arutelu käigus leida optimaalsem lahendus probleemile.

Siiamaani on see töötanud. „Minust vanem või kogenum inimene on vaadanud, et noor inimene ka ikka teab üht-teist," kõneleb Mart oma viieaastasest töötamise kogemusest Rae vallavalitsuses, kus ta on lisaks maakorraldaja ametile pidanud ka abivallavanema kohta.

Rae Sõnumid
Uuetoa talu peremees Pajupea külas tutvustab vallavanemale oma koduaeda ja kiidab tänavuaastast maasikasaaki

„Mart on olnud väga asjalik ja töökas," kõneleb tänasest Rae vallavanemast keskkonnaspetsialist Birgit Parmas, kes on ühes osakonnas Mardiga töötanud mitu aastat ja ka ühes koolis käinud.

Asjaliku moe on jätnud Mart ka paljudele teistele kolleegidele, kes nüüd tema alluvuses on tööle hakanud. Mardi juhtida on neli valla kooli, viis lasteaeda, kommunaalasutus Elveso, alevike raamatukogud. Kokku töötab vallavanema alluvuses üle 70 inimese. Kui on usaldus, laabub kõik kenasti. Mardi jaoks on vastastikune usaldus väga oluline, kuid professionaalsus ei jää sellele kriipsugi alla, et teha püha eesmärgi nimel sujuvat koostööd valla elu arendamisel ja korraldamisel.

„Mina näen siin majas inimestes tahet tööd teha", on vallavanem optimistlik tekkinud probleemide lahendamisel, kuid jääb mõtlikumaks enne kui järgmise lauseni jõuab. „Alati leidub neid, kes arvavad, et see otsus, mis vastu võetud, on halb. Välistada muidugi ei saa, et me ei eksi, aga kui kritiseerida vaid sellepärast, et saaks viriseda, välistab see igasuguse konstruktiivsuse". Samas leiab ta ka pisut positiivset alusetus virisemises. „Kui ollakse üksteise kõri kallal, siis on meie eluga kõik veel hästi. Mis ühendab inimesi, ikka probleemid! Huvigrupid hakkavad koostööd tegema siis, kui on kitsas käes. Enne võidakse üksteisel kõri läbi närida, aga kui vaja probleemi lahendada, tehakse koostööd".

Kuidas asju ühiskonnas otsustada, selle üle armastab Mart mõelda ja seda ka sõpradega arutada. Koolipõlve sõber Janar Jäätma, kes on täna riigikohtus õigusnõuniku ametikohal, on koos Mardiga paljudel kordadel tõde otsinud. Kas ka leidnud, seda sõbrad veel ei tea.

Janari silmis on Mart mees, kellele meeldib olla kapten laevas. Ja ta on hea kapten, sest tema abile võib alati loota. „Tema ümber on harmoonia, nii suhetes oma vanematega kui suhtes elukaaslase ja sõpradega," kõneleb Janar, kes leiab, et poliitikuna ootavad Marti paremad päevad veel kindlasti ees.

„Temas on sellist karismat," lisab sõber. Janar liigitaks Mardi tema olemuselt selliste meeste hulka nagu Mart Laar, Siim Kallas, Edgar Savisaar.

Mart ise leiab, et kõige olulisem on rahva usaldus. Ta on mitmeid kordi mõelnud ka selle peale, et kuidas panna rahvas taas poliitikuid usaldama: „ Meedias müüvad tihti need lood, kus on probleem sees ja mine sa tea, võib-olla on see Eesti inimestele omane, et häid asju välja naljalt ei tooda ja kiitusega kiputakse olema kitsi".

„Kui riigi või omavalitsuse tasandi poliitikas võetakse vastu otsuseid, siis kaasneb alati võimalus, et kas see kellelegi jälle meeldib. Kui nüüd alati noppida välja see, et mis on halvasti ja jätta märkimata, mis on hästi, siis kujundamegi fooni negatiivseks," mõtiskleb vallavanem ning leiab, et kui inimestele seda halba päevast päeva serveerida, siis tegelikult nii negatiivse foonil maine kujunebki.

Vallavanema juttu ilmub väike iroonia, kui ta ütleb, et üks variant on otsuseid üldse mitte vastu võtta. Pole midagi teinud, pole ka millegi vastu eksinud. Võid pääseda igasugusest süüst, kui eriti hästi läheb, siis ka otsustamatuse süüst.

Värske vallajuht kinnitab, et on tahtmist täis oma eelkäija Veigo Gutmanni tööd jätkata ja koduvalda paremaks muuta. On ta ju ise pärit Rae vallast, omandanud gümnaasiumihariduse Jüri koolist ja koolipõlves tutvust teinud praktiliselt iga ruutmeetriga Jüri tuntud ja tundmatutes paikades.
_______________________________________________________________________

SÕBER MÄRT PÕLDMA

Ta on omamoodi mees. Tegime temaga koos õpilasfi rmat. Mäletan, kuidas me müüsime Teeviidal neid vitsasid, millega saab vett otsida. Meil läks väga hästi.
Mardiga saab rääkida kõigest. Ta on hästi sõbralik ja sa võid alati küsida temalt nõu või abi. Kui ta ise ei saa aidata, siis ta leiab kellegi, kes aitab.

ENDINE KLASSIJUHATA HAIRI LAURAND

Kõigi klassikaaslastega oli tal hea läbisaamine ja seda just tema ausa oleku ja ütlemiste tõttu. Keerutamist ta ei sallinud, mis vaja, ütles otse välja ja seda alati sõbralikult ning heatahtlikult. Ühistegemistele pani alati õla alla ning organiseerimist ta oskas!
Mardi sünnipäev oli alati oodatud, sest 30. mai tähistas ju ka kooliaasta lõppu. Endise klassijuhatajana soovin talle edu ja tarka meelt tegemaks otsuseid, mis meie koduvalda edendaksid ning õigel kursil hoiaksid.

JÜRI GÜMNAASIUMI TÖÖTAJA MARGE RINALDO

Mart oli kooliajal üks suur aktivist: ta tegeles tuhande asjaga alates õpilasfirmast kuni poliitikani, juhtis õpilasomavalitsust ja korraldas koolipidusid.
Teda jagus kõikjale, tegi kõike rõõmsalt ja mõnuga. Eriliselt on talle meelde jäänud õpilasfirma tegevus. Firma sai loodud majandusõppe raames ja loomulikult selleks, et paremaid pidusid korraldada. Peod olid populaarsed ja firma sai isegi väikse kasumi.