Masu tõi tehasesse uue mentaliteedi - hakkama saab see, kes armastab oma tööd
„Langusajal tuli töötajaid koondada ja laoseise vähendada ja need ebameeldivad sammud sattusid kõik lühikesele perioodile. See aeg sundis asjad üle mõtlema," meenutas arendusjuht Zigmontas Strepaitis. Enne masu osteti palju tooteid Hiinast ja suurtes kogustes. Seoses kriisiga suurenes nõudlus väiksemate koguste, lühikese tarneaja ja kõrgema kvaliteedi järele, mis oli siinse tehase plussiks.
„Me oleme nüüd tagasi endisel tasemel. Käive on umbes 5,9 milj eurot, mis on suurem kui 2007. aastal, kui oli toonane tipp," rääkis direktor Tarmo Silluta.
Praegu on tehases 116 töötajat, lisandumas on kaks ja siis on meeskond koos. Muutus on seegi, et teatud meeskondades pandi töötajad roteeruma. Üht protsessi tehes inimene tüdineb, roteerumine hoiab meeled erksad ja võimaldab vajaduse korral üksteist hõlpsamalt asendada.
Tehase algusaegadel sõideti siia tööle 35-40 km kauguselt, nüüd on raadius suurenenud juba 60le kilomeetrile. Eelmisel aastal taastusid ka tehase bussiringid Raplasse ja Märjamaale, millest masu ajal loobuti.
Sooviks on meeskonnatöö
Väärt töökäsi leida polegi nii lihtne, seda enam, et ei otsita üksnes oma koha täitjaid, vaid inimesi, kes jagavad ettevõtte väärtusi ja teavad, et toodangu kvaliteet on kõigi ühine hool liinitöölisest kontoripooleni. Vestluskaaslased tõdesid, et kahjuks on just nooremate töötajate puhul mõnigi kord juba paari nädalaga selgunud, et nad ei suuda protsessis osaleda. „Põhiasi on neil mõista, et kui usaldatakse töölüli, siis tuleb ka selle eest vastutada. Kas see on meie noore vabariigi taak, et vahepeal väärtustati ainult ülikooli minemist ja alaväärtustati praktilise töö tegemist? Praegu meeldib mulle tööle võtta 45-50aastaseid, kes meile tööle tulles mõistavad, milleks nad siin töötavad," selgitas Silluta.
Ühiste arusaamade kujundamiseks on tööperre võtmise koolitussüsteemid, aga viimased neli aastat on tehtud meeskonnakoolitusi alates kontorist kuni eestöölisteni. Siis on toodud välja ettevõtte põhiväärtused ja küsitud inimeste arvamusi. Hetkeseisu pildistamisel tulid välja kohad, mille tugevdamiseks tuleks pingutada. Selle üheks näiteks on kogu ahela suurema sidumise vajadus.
Täna ongi sidumise teema viidud igasse meeskonna lülisse. Viimased poolteist kuud on Silluta ja Strepaitis palju viibinud kõikide tööprotsesside juures ja väsimatult korranud, mida peab iga töötaja tegema, et detail liiguks sujuvalt ühest lülist teise.
„Me otsime efektiivsuse saavutamiseks abivahendeid, aga neid ei saa sisse tuua, kui inimesed pole selleks valmis.
Täna käib inimene suuresti tööl veel selleks, et palgapäeval saab raha. Selgitame, et kui neid või teisi asju oma lülis korrektselt ei tehta, siis kannatavad kõik. Tundub, et selline pidev koolitus annab esimesi õiekesi. Ma võrdlen end kasvatajaga kes peab pidevalt teemasid selgitama ja sisendama positiivseid emotsioone," rääkis Silluta.
Strepaitis täiendas, et õnnestumine koosneb kahest poolest, millest üks on professionaalsus ja teine inimlikud omadused, kusjuures viimane on isegi keerulisem pool. Täna ei ole võimalik hakkama saada, kui inimene ei armasta oma tööd. Iga tegija peab mõistma, et tema inimlikud väärtused mõjutavad kogu kollektiivi tööd.
Uus liin paneb kõik õppima
Juhid taotlevad tööpere liikmetelt selle mõistmist, et tööle tuldaks huviga ja mitte ainult siin makstava korraliku palga pärast, vaid et Balteco Mööbel on jätkusuutlik. Selle üheks kinnituseks on mullu detsembris tehasesse paigaldatud uus Venjakobi firma värvimisliin.
Strepaitis on uut värvi ja teistsugust värvimistehnoloogiat, mis vastaks ka kõige nõudlikumate turgude vajadustele, otsinud juba aastaid, aga masu tõmbas arengule pidurit. Nüüd on maailma üks efektiivsemaid värvimisliine paigas.
25 m pikkusel liinil liiguvad detailid edasi 8 meetrit minutis, mille jooksul need värvitakse ja kuivatatakse. „See on väga suur kiirus, tavaliselt on liin poole aeglasem. Kaheksa aasta eest tundus idee pöörane, aga nüüd on see realiseerunud," rõõmustas Strepaitis. Senine värvimisliin on samuti käigus, aga seal tuleb hoida detaile pärast värvimist 30 min kuivatusahjus, millele järgneb järelkuivamine ning alles paari tunni pärast saab toote ümber keerata ja teise poole ära värvida.
Koos uue värvimisliini paigaldamisega uuendati ka purueraldust ja suruõhutoomist, sest detailide puhtus enne värvimist on kvaliteetse tulemuse saamiseks väga oluline. Investeeringu kogumaksumus oli 600 000 eurot. Kuna EASi investeeringumeetme raha oli juba laiali jagatud, kuid ettevõte oodata ei saanud, tegi Balteco Mööbel vajaliku investeeringu oma jõuga.
Uuendusi kavandades oli lähteülesandeks, et toodangu hind ei tohi tõusta. Komplekstehnoloogia abil tootmisprotsess lühenes ja see kompenseerib kallima värvi maksumuse.
Praegu aitavad juhid igati kaasa, et töötajad saaksid uue tehnoloogiaga kindluse kätte ja veedavad nende kõrval palju aega tsehhis, aga Strepaitise sõnul toimub õppimine kõigil tasanditel.
„Värvimine on selline töö, mis esitab inimesele kõrgeid nõudeid. See ei ole iial monotoonne töö, pole nii, et seade teeb kõik ära. Värvimisel on nii palju muutujaid ja inimene peab oskama neile pilku pöörata. Seda tööd peab teha tahtma. Me üritame äratada inimestes tema mina ja arusaamise, et palka ei maksa mitte raamatupidaja, vaid siiski klient. See on ellusuhtumise küsimus," rääkis Strepaitis.
„Me näeme selles investeeringus akent kolmeks järgmiseks aastaks, sest koostööpartner räägib meile mahtude tõusust kordades. See investeering tasub meile ruttu ära," lisas Silluta. Järgmine samm, mida sihitakse, on tehasele uue hoone ehitamine, sest piltlikult öeldes käriseb maja juba igast nurgast, kuid laienemisruumi senisel pinnal ja oma krundilgi enam pole ja senine sopiline tootmispind ei võimalda nii efektiivselt toota, kui vaja.
Plaan on ka tootmisjäägid taaskasutusse suunata ehk hakata neist oma tarbeks tootma soojusenergiat. MDF-plaate võib põletada, loodusele need ohtu ei kujuta, aga see samm on väga kallis: siis on tehasel vaja kahte katlamaja ja sobiva katla maksumus on tavalisest kõrgem.
Plussiks on, et jäätmetest võiks saada ligi poole vajaminevast soojusenergiast ja ära jääb nende utiliseerimise kulu. Eelprojektid ja katsetused on tehtud, küsimus on vaid rahas. KIKist pole seni õnnestunud toetust saada, aga kui avanevad EASi meetmed, proovitakse sealt uuesti.
„Oleme ambitsioonikad," kinnitas arendusjuht Balteco Mööbli plaanidest rääkides.
