Kogu aleviku tehingustatistikast loeb välja, et mahud on langenud rohkem kui poole võrra.

Kui buumi tipu ajal, 2007. aastal, tehti Laagri alevikus 182 korteri ostumüügi tehingut aastas, siis 2013. aastal oli selleks numbriks 76, 2012. aastal 69. Mullu oli Laagri aleviku keskmine korterite ruutmeetri hind 1 053 eurot, 2012 oli sama näitaja 919 eurot. Tipus ehk 2007. aastal oli see 1 346 eurot.

Mullu oli kalleim müüdud korteriomand Laagri alevikus hinnaga 120 000 eurot.

Osad kinnisvaraspetsialistid tervitavad meedias turu tõusu, teised tõmbavad tuure maha. „Pakkumiste arv on kohutava kiirusega langenud. 2010. aasta lõpus oli näiteks Tallinnas kokku pakkumises ca 11 000 korterit, nüüdseks on neid alles jäänud vaid 5 500, seega langus on olnud kolme aastaga kaks korda. Küll on uusarenduste tempo tõesti mõnevõrra tõusnud, kuna korterite hinnad on kahaneva pakkumise valguses piisavalt kasvanud, et ehitushinda ja arendaja oodatavat tegevuskasumit ära katta," selgitab Sooman.

Masujärgne suurim arendus Harjumaal

Nende tendentside tuules löödi möödunud novembris kopp maasse ka Kasekodu elurajoonis Nõlvaku lasteia juures. Detailplaneering kehtestati küll juba 2006. aastal, aga reaalselt saab esimene maja valmis sel sügisel. Projektiga on planeeritud 8 kahest osast koosnevat kortermaja, kokku rajatakse kuni 320 korterit, 20+20 igas majas. „Kevadel alustatakse teise majaosa ehitusega, mis on praegu ehitatava kõrval. Tasapisi hakatakse arendusala sisse liikuma, proovides võimalikult vähe kohalikke elanikke häirida. Eks ehitustempo sõltub turuolukorrast, kuid hetkel on plaanis rajoon valmis saada 4-6 aasta jooksul," ütleb Sooman arenduse müügiprotsessi korraldavast Pindi Kinnisvarast.

Müük uues majas on läinud hästi: 4 kuuga on müüdud või broneeritud 17 korterit. Esimese maja kõige odavam korter maksis 1 257 eurot ruutmeeter, kalleim 1 700 eurot ruutmeeter. Absoluutnumbrites oli odavaim korter 69 900 eurot (2-toaline), kalleim 132 675 eurot (4-toaline).

Arendaja Hausers Ehitus ehitab lepingujärgselt kohe välja ka teed ja tänavavalgustuse. Mänguväljak on planeeritud piirkonnasisese ringtee keskele, mille rajamiseks otsitakse Soomani sõnul hetkel väärikat projekteerijat.

 „Keskel asuva sotsiaalmaa suhtes on erinevaid, kulukaid ja veel kulukamaid, plaane, mis selguvad siis, kui projekt on paigas ja kohaliku omavalitsusega võimalikud rahastamismudelid läbi räägitud," lubab Sooman terviklikku elukeskkonda.

 „Tegemist on suurima masujärgse arendusprojektiga Harjumaal. Buumi ajal löödi kopp ka suurematesse rajoonidesse, näiteks Pärnaõue Haaberstis, kokku 770 korterit. Masujärgselt pole aga nii suurt arendusprojekti käivitatud," ütleb Sooman.

Samas piirkonnas, Nõlvaku tänava kandis, on oodata kinnisvaraehituse aktiivsust veelgi. Veebruaris algatati näiteks Kirsimäe 5 kinnistu detailplaneering, kuhu taotletakse ehitusõigust kuni kolme maapealse korrusega (äriruumidega esimesel korrusel) ning kuni üheksa korteriga korterelamu jaoks ning krundile kavandatakse rajada spordiväljak, lastemänguväljak ja kõnnitee.

Teine, hetkel ootel, aga vaikelu staadiumist väljumas arendus on Koru piirkonna detailplaneeringuala. Planeeringuga on kavandatud terviklik elukeskkond ca 200 perekonnale: 153 ühepereelamu krunti, 4 üksikelamu-maatulundusmaa krunti, 4 ridaelamukrunti 19le boksile, haridushoone krunt algkoolile ja lasteaiale. Lisaks krundid kauplusele, kohvikule, spordiklubile ja muudele kaubandus- ning teenindusasutustele jne.