Foto: MorgueFile
Sel aastal ei osalenud Kabala kool ja meiega liitus Saarepeedi kool. XI JÄVI lõpetamisele oli tulnud ligi 60 õpilast kümnest koolist koos oma matemaatikaõpetajatega. JÄVI lõpetamisel on oma väljakujunenud traditsioonid.

Alustasime tervituskontserdiga, kus muusikalist elamust pakkusid Võhma muusikakooli õpilased. Viimastel aastatel on korraldatud ka orienteerimisvõistlust koolimajas, kus erinevate koolide segavõistkonnad lahendavad erinevaid ülesandeid. Nii ka seekord. Võistluse läbiviimisel olid abiks meie tublid gümnaasiumiastme õpilased.

Pärast võistlust said õpilased keha kinnitada kringli ja teega. Õpetajad tutvusid koolimajaga ja arutasid kohvilauas järgmise JÄVI korraldamist. See on tore, et vähemalt üks kord aastas saavad erinevate koolide õpilased ja õpetajad omavahel suhelda, mõtteid vahetada. Välja jagasime 97 diplomit tublidele õpilastele. Nüüd lähemalt JÄVI matemaatikavõistluse tulemustest.

Eelmistel aastatel on meil olnud üsna palju tublisid õpilasi, kes JÄVI võistlusest huviga osa võtavad, kuid nende õpilaste arv pidevalt kahaneb. Neid õpilasi, kes oskavad arvutada, mõõtühikuid teisendada või keerulisi ülesandeid lahendada, jääb järjest vähemaks. JÄVI-l lahendavad kõik 5.-9. klassi õpilased aritmeetika ülesandeid, mis tähendab seda, et neil tuleb arvutada peast või kirjalikult 15 minuti jooksul 30 ülesande vastused. Arvutamisoskus on viimastel aastatel kõvasti langenud.

Kui 5. klassi õpilane aasta alguses peab oskama arvutada naturaalarvudega, siis see pole enamusele probleem. Aasta teisel poolel peavad õpilased õppima arvutama kümnendmurdudega. See juba on probleem, sest arvutamine käib eeskirjade järgi.

Eeskirjad peab aga pähe õppima. Kõik ju teavad, et pähe midagi enam ei õpita.

6. klassis peab õpilane õppima arvutama harilike murdudega ja positiivsete ning negatiivsete arvudega, mida ei saa ka ilma eeskirjadeta teha. Seega võib teha järelduse, et õpilane ei oska arvutada, sest ta ei tea arvutamise eeskirju. Muidugi on neid ka, kes 9. klassiski veel korratabelit ei tea. Arvutamine peab olema 6. klassis selgeks õpitud, sest edasi õpetatakse veel vaid astendamist ja juurimist.

Võhma kooli 5. klassist osales aritmeetika konkursil 22 õpilast ja vähemalt 50% õigeid vastuseid sai 16 õpilast, 6. klassi 14 õpilasest 7 õpilast, 7. klassi 20 õpilasest 9 õpilast, 8. klassi 15 õpilasest 8 õpilast, 9. klassi 23 õpilasest 12 õpilast. Tulemus räägib iseenda eest.

Pooled õpilased üldse arvutada ei oska ja pooled oskavad ainult natuke arvutada.

Mäletan aegu, kus mõne klassi kõikide õpilaste tulemused mahtusid edetabelisse ja neid oli ikka väga vähe, kes arvutamisega hakkama ei saanud. Pealegi pidi varem kõik ülesanded lahendama peast, nüüd lubatakse ka kirjalikult teha.

Muudkui teeme järelandmisi nõudmistes ja tulemused lähevad aina kehvemaks. Tublide õpilaste tulemusi teiste kehvad tulemused muidugi ei kahanda. Räägime selle aasta tublidest lastest.

Aritmeetika konkursil esinesid tublilt 5. klassi õpilased Mihkel Rohelpuu (7. koht), Merilin Prantsus (8. koht), Rauno Valo (9. koht), Martin Bergmann (10. koht), 7. klassist Rainer Valo (7.- 8. koht), 8. klassist Eliza Helene Hüvila (5. koht), Agnessa Koobas (7. koht), Kullar Jõras (8.-9. koht), Alo- Oliver Alas (8.- 9. koht), 9. klassist Kristjan Väljaots (4. koht). Olümpiaadil esines hästi 9. klassi õpilane Kelli Randmäe (2. koht). Mõõtühikute teisendamises said tubli tulemuse Martin Bergmann (1.-2. koht) ja Vahur Aasaküla (3.- 6. koht) 5. klassist, Agnessa Koobas (3. koht) 8. klassist ja Kristjan Väljaots (3.-4. koht) 9. klassist.

Loodan väga, et ajad muutuvad paremaks ja edaspidi on rohkem lapsi, kes soovivad end proovile panna ja end tõestada, ennast ületada, lihtsalt millestki huvituda.