Materjalide imeline maailm
Sisu selguse huvides oli lektoril kaasas ka materjalide näidiseid ning kõike oli võimalik demonstreerida töö ja kasutamise olukorras. Siinkohal pole võimalik kõike nähtut ja kuuldut ümber jutustada, sest teave nende kohta on tänapäevaste vahenditega kõigile kättesaadav, pealegi on tegu kõrgtehnoloogiliste ainete ja seadmetega, milleni tavakodanikul on keeruline jõuda.
Nagu Meeri Visnapuu sissejuhatavalt ütles, on ta materjalide maailmaga tegelenud juba tudengiaastatel, süvenenud sellesse magistrantuuris õppides ning nüüd on ta loodustehnoloogia teaduskonna doktorant. Et materjaliteadus asub moodsa füüsika, keemia ja inseneriteaduse kokkupuute alal, palju on komposiitmaterjale (koosnevad paljudest ainetest), mängu tuleb nanotehnoloogia, sest aineosakeste mõõdud pole ilma selleta hoomatavad.
Lektor tõi näite, et piltlikult on see jalgpalli võrdlemine maakeraga. Nanoosakesed on sees heitgaasides, laava purskekivimites, päiksekreemides jt koos oma omadustega. Nende sünteesimise teel saadetakse korda imesid (nanoosakeste suurus võib muuta materjalide värvi).
Tartus avati paar aastat tagasi nanotehnoloogia maja ning ülikoolil on kohe nanotehnoloogia keskus. Sageli paneme tähele, et paljud asjad, masinad, seadmed, tehnoloogilised vahendid muutuvad mõõdetelt aina väiksemaks ja kaalult kergemaks, mis tähendab seda, et kasutusele tulevad aina keerulisemad mikroskeemid, elektroonika elemendid.
Kas lugeja kujutaks ette, et tema jalas on antibakteriaalsed sokid, mille sisse on „kootud" hõbeda ioone. Puutume igapäevaselt kokku karastatud klaasiga, mida näiteks kasutatakse kuumas keskkonnas (saunades). Valades kuuma vett termokroomaatsetest materjalidest kruusi, muutuvad viimase seinad läbipaistvaks.
Kindlasti on paljud näinud tavalise panni põhjal punast täppi, mis näitab, kas pann on kuum või mitte. Mida arvata näiteks prillidest, mis valguse mõjul värvi muudavad, või tavalist aknaklaasi, mida elektrivooluga spetsiaalselt mõjutades saame muuta klaasi läbipaistvust jne.
Loomulikult oli kuulajatel rohkesti küsimusi lektorile, kes „suurest teadusest" suutis nii mõnegi viguri rahvapäraseks jutustada. Paljud teaduse saavutused on muutunud nii tavapärasteks, et me ei aimagi, millised tööd ja uuringud on nendega enne ära tehtud, kui nad meie kasutusse jõudsid. Ja lõpuks - paljude nn tarkade tulemusteni viib tihti ka juhus, õnnelik hetk, mida pole osatud ette arvatagi.
