Mida lähemale ma muuseumile jõuan, seda suuremaks kasvab minu huvi, sest mõlemale teepervele on kilomeetrite ulatuses autosid pargitud ning piletimüügi kassast on näha umbes sajapealist järjekorda. Kes küll on see Mati Meos, kes on taolise saavutusega hakkama saanud?

Mati sõnul on need kolmandad lennupäevad, mida Eesti Lennundusmuuseum peab ning hoolimata ilmast oli kohale tulnud hinnanguliselt paar tuhat inimest, mis näitab, et üritus on eelnevatel kordadel õnnestunud ning taoline formaat pakub huvi nii valla- kui ka linnarahvale. Külastajaid oli kogu Eestist ja väljaspooltki kohale sõitnud. Peamiseks tõmbenumbriks peab peremees ise vigur lende, mida tavainimene igapäevaselt muidu ei näe. Samuti usub ta, et üritus on saanud osadele peredele suisa traditsiooniliseks, kuna pakub põnevust kõigile pereliikmetele.

Mati Meos on sündinud Jõgeval, Haaslava vallas elab ta alates 2000. aastast, kui Teaduste Akadeemia siiakanti suvilakrundid sai. Hiljem ehitas mees suvila ümber korralikuks elumajaks ja kui muuseumi idee kasvas hankis enda kodu ümber nii palju maad juurde, et siia Lennundusmuuseum rajada.

Hariduselt on Mati peenmehhaanika insener. "Tipi" teiselt kursuselt pidi ta peaaegu minema hävituslenduriks õppima, aga targemad teadsid hoiatada, et hiljem ei ole võimalik Eestis teenida ja tuleb tööle asuda kaugele itta, mistõttu jäi plaan katki. Peale ülikooli lõppu tuli ta hoopis Tartusse Teaduste Akadeemiasse Füüsika Instituuti tööle. Praegu ta enam teaduse ja tudengitega ei tööta. Mehe sõnul pole ka keegi otseselt ettepanekut teinud mõnd loengut lugema hakata.

Meos on olnud ka Riigikogu liige, mistõttu pidasin paslikuks küsida kommentaare ka Eesti riigi olukorra kohta. Vastus ei olnud üllatav üheltpoolt on ta rahul sellega mis riigis nendes tingimustes korda saadetakse ja leiab, et raske oleks täna kardinaalseid muudatusi korda saata. Küll aga nendib ta, et ootaks nii mõneldki ministrilt arusaamist, et Lennundusmuuseumil on tulevikku, kuid see vajab ka püsivat riigi toetust.

Ka valla juhtimisega on Mati Meos küllalt rahul, kuigi ta tunnistab, et on valla tegemistest üpris kaugel, kuna igapäevaselt käib mees linnas tööl ja koduni viib korralik asfalt, mille üle kurta ei saa. Vahel teeb muret vaid prügila prügi teepervedel, kuid arusaadavalt ei saa eeldada, et vald seda koristama tuleks.

Mati Meosel on muuseumiga seoses ka mitmeid unistusi, kuid kõige suurem on see, et väikelennukid saaksid ühel päeval muuseumi aia taha maanduda. Arvestades kõike seda, mis tänaseks korda on saadetud, ei ole see unistus kindlasti teostamatu. Lisaks on vaja uusi lennukeid, millest ilmselt kunagi küllalt ei saa.

Mati mõtleb juba täna ka sellele, kes tema tööd ühel päeval jätkata võiks, kui endal rammu väheks jääb. Praegu on tegemist pereettevõtmisega, järelkasvu ootab ta aga Lennuakadeemiast.

Lennundusmuuseumeid leidub üle terve Maailma, mõnes riigis on neid lausa sadu. Mati hindab Haaslava vallas olevat muuseumi endise Nõukogude Liidu territooriumi kõige korrektsemaks. Maailma suurim lennumuuseum asub aga Moskvas.

Täna on lennundusmuuseumis 18 suuremat eksponaati, paljud on saadud kingituseks, millest siiski küll väike osa protsentuaalses mõttes, kuid suur osa rahalises vääringus on tulnud ise maksta. Samuti on tulnud ise leida vahendid lennukite kohaletoomiseks. Kõige kaugemalt tulev lennuk on veel teel, mis peaks meile saabuma suisa Kesk-Aasiast.

Peagi saab muuseum uute eksponaatide võrra rikkamaks, mida vallarahvas siis ka oma silmaga kaeda võib. Soovime Mati Meosele lennukaid ideid!