Matsalu Veevärk alustas veearvestite kontrolli
Selle korralise töö üheks ajendiks on Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) ettekirjutus. Mõõteseaduse kohaselt on vaja teatud perioodi järel kontrollida ja taadelda veearvesteid ja seda kontrolli nüüd alustatigi.
Matsalu Veevärgil jookseb viies tegevusaasta. Ettevõtte esmane ülesanne oli kliendibaasi korrastamine ja klientidega lepingute sõlmimine. Kogu aeg on fookuses joogivee kvaliteet ja seetõttu on ehitatud välja puurkaev- pumplaid, samuti reoveepumplaid ja puhasteid, et keskkonnanõuded oleksid täidetud.
„TJA on võtnud kogu Eestis veeettevõtted sihikule ja Matsalu VV oli esimesi, keda eelmisel aastal kontrolliti ja tehti ettekirjutus, et täidetaks mõõteseaduse nõudeid," avas ettevõtte juhataja Hans Liibek tausta.
Kontrollkäikudega tahetakse märtsikuu jooksul lõpule jõuda ja aprillis esitada kokkuvõtte TJA-le.
Töömehed käivad esmalt kõik kinnistud läbi ja kui kedagi pole kodus, jäetakse sedel ning klienditeenindus lepib uue kohtumisaja kokku. Need käigud püütakse ära teha ennekõike õhtuti või nädalavahetusel, et võimalikult palju inimesi oleks kodus.
Kui tarbija veemõõdusõlm vastab nõuetele, siis vahetatakse arvesti kohe ära. Kuna peaveearvesti kuulub vee-ettevõttele, siis selle eest klient ei maksa, kuid tasuda tuleb konsooli eest, mille külge arvesti paigaldatakse, kuna see on majasisese torustiku osa.
Klient võib ka ise uue arvesti paigaldada, ettevõtte esindaja vaatab pärast tehtu üle, koostab ülevaatusakti ja paigaldab plommi. Enne veearvestit ei tohi olla mitte mingisuguseid väljavõtteid, sest need loovad võimaluse vargusteks. Veemõõdusõlme nõuded on ära toodud Märjamaa valla ühisveevärgi kasutamise eeskirjas, mis kehtib juba 2001. aastast, kuid selle vastu on siiani eksimusi. Tüüpjoonised on MVV kodulehel ja need saab ka kontorist.
Praegu on arvestite vahetamine ühekordne masstöö, aga tulevikus hakkab ettevõte neid rotatsiooni korras vahetama. Siis annab klienditeenindus vahetamisest teada ja lepitakse ajad kokku. „Praegu on meil endal ka segadust, sest meil pole täielikku informatsiooni klientide arvestite kvaliteedist. Nüüd saame kaks kasu: ettevõte korrastab oma kliendibaasi ja tarbija saab kindluse, et veearvesti mõõdab õigesti," rääkis Liibek.
Esimesed käigud on toonud välja mõned veevargused ja tühja maja lõhkenud torustikust põhjustatud veekaod. Juhataja kordas, et alanud käigud on veeettevõtjate igapäevane tegevus, nii nagu seadusandja on ette näinud ja kliendid võiksid sellesse mõistvalt suhtuda.
Praegu kehtiva mõõteseaduse kohaselt on vee-ettevõtetel kohustus iga kahe aasta järel kontrollida kliendi juures olevat veearvestit, kui see kuulub ettevõttele.
Mõõteseadus on uuendamisel ja Eesti Vee-ettevõtete Liidu kaudu soovitakse muuta selle sätteid leebemaks. „Taotleme seda, et arvestite taatlemisaeg oleks pikem, näiteks neli aastat nagu mujal Euroopas. Arvestite veaprotsent pole nii suur ja vee kvaliteet on paranenud, nii et ei peaks arvestit iga kahe aasta järel välja vahetama," põhjendas Hans Liibek.
