Von Glehni rollis on segakoori Riola bass Hiid Lepalaan Jukko Nooni

«Idee teha kultuurikeskuse jõududega suurlavastus Nikolai von Glehnist on minu jaoks kuus-seitse aastat vana. Nõmme rajaja oli kunstnikuhingega visionäär, kelle ideed olid suuremad kui jaks suutis kanda, aga tänu temale elame me täna kaunis metslinnas. Ja et meil ei ole siiani Glehni aariat ega mõnusat Nõmme laulu, on lihtsalt lubamatu. Kultuuripärandi aasta on parim aeg see idee ellu viia,» rääkis kultuurikeskuse direktor Maie Tarma-Kibin.

Jaanus Vaiksoo kirjutatud näidendis on kaks perekonda, kes oma mõisahärra von Glehni ettevõtmisi arvustavad, ja Nõmme rahvas, kes valmistub laulupeoks. «Kuna sündmuste toimumise ajaks on märgitud aasta 1913, on suur osa laulurepertuaarist sellest ajaperioodist pärit. Tantsuseaded on nüüdisaegsemad, aga põhinevad suures osas ka tolleaegsetele tantsudele. Tõsine töö tuleb kooridel teha verivärske Tauno Aintsi lauluga Nõmmest «Seal, kus päike võtab aega». Aga me anname oma parima ja mai teises pooles on üldproovide graafik väga tihe,» sõnas Tarma- Kibin.

Lavastaja Mart Kampuse sõnul laotub pildiliselt Glehni pargis olemine mitmetele mänguplatsidele, millel saab kogu etenduse vältel näha pea kõiki kultuurikeskuse huviringe. «Pildike Nõmme elust, Glehni unistusest – Nõmme laulupeost. On kaks peret oma tööde-tegemistega. On lehm ja on kits. On Glehn. On palju laulu, tantsu, pillimängu,» võtab ta etenduse märksõnadega kokku.

Kampuse kinnitusel sujuvad proovid kenasti. «Inimesed tahavad seda teha, ja kui tahe on olemas, küll siis hing ka järele jõuab.» Nagu juba öeldud, astub etenduses üles üle 200 inimese: kolm rahvatantsurühma, viis koori, pillikoor ja kaks lõõtspillimängijat. Von Glehni rollis on segakoori Riola bass Hiid Lepalaan .