I Foto: Sven Arbet

Selline saaks Käru inimese koondportree läbi huumoriprisma, tuginedes  2013. aasta lõpul valminud „Paikkonna tervisemõjurite uuringu 2011" tulemustele. Raplamaal kaasati küsitlusse kokku viis valda: Rapla, Järvakandi, Kehtna, Käru ja Raikküla vald. Küsitleti elanikke vanuses 15-70 eluaastat. Käru valla valimisse kuulus 110 inimest, küsitlusele vastas 51 inimest  ehk 46% valimist.

Uuringu tulemused annavad ülevaate Raplamaa elanike terviseseisundist, tervisekäitumisest ja tervist mõjutavatest teguritest, tuginedes 2011. aastal läbiviidud paikkonna1 tervisemõjurite uuringu andmetele. Uuringu andmed koguti postiküsitluse meetodil. Uuringu ankeet koosnes 10 erinevast teemast: terviseseisund, toitumine, alkoholi tarvitamine, tubaka tarvitamine,  narkootikumide tarvitamine, sotsiaalsed suhted, vaimne tervis, kehaline aktiivsus, seksuaaltervis ning turvalisus ja ohutus.

Toon välja punktid, kus Käru valla inimeste tervisekäitumine erines keskmisest.

Käru valla inimesed peavad end üldiselt terveks. Oma tervise seisundit hindas heaks 56% küsitletust, mis oli maakonnas kõrgeim. Samas oli meil krooniliste haiguste põdejaid samuti kõige enam vastanutest - 51%. Vererõhku oli mõõdetud Käru inimestel viimase kahe aasta jooksul kõige vähem 87%. Samuti oli kõige suurem inimeste hulk (20%), kellel polnud kunagi mõõdetud vere kolesterooli taset. Samas edestasid Käru ja Raikküla vald teisi eesnäärme uuringutes osalemisega (80%). Perearsti vastuvõtule saamise võimalust hindasid meie inimesed samuti väga heaks. 56% saab vastuvõtule samal või järgmisel päeval ning nädala jooksul saab vastuvõtule 99% vastanuist.

Hambaarsti teenuse kättesaadavus on aga kehvem, mis on mõistetav, kuna kohapeal puudub hambaravi kabinet. Samas  leidsid vastanud, et nädala jooksul jõuab soovikorral vastuvõtule 33% vastanuist.

Ravimite kättesaadavus on Kärus hea. 44% vastanuist saavad ravimi kätte 10 minuti jooksul, mis on protsendi võrra väikseim Eesti keskmisest ja edestades jõudsalt Raplamaa keskmist, mis oli 28%.

Toitumise poole pealt tõuseme aga negatiivselt esile, kui kehvad puu- ja köögiviljasööjad, aga energiajookide tarvitamises oleme esirinnas. Kui kohalikus külapoes on neid jooke riiulil seismas aga kümmekond erinevat, siis pole see ka suur ime. Samuti sööme palju saia, üle poolte vastanutest sõi saiatooteid iganädalaselt. Ka alkoholi tarbimises oleme paraku esireas. Vähemalt korra nädalas tarvitavad alkoholi 43% Käru valla vastanutest (Eesti keskmine 34, Raplamaa 32). Mitte kordagi pole alkoholi tarvitanud küsitletuist 16%, mis on kõige väiksem tulemus, kuid iganädalaselt end purju joojaid on meil enim. Väitega „Enamikel nädalapäevadel klaasi veini või pudeli õlle joomine võib tervisele halvasti mõjuda" nõustujate osakaal on meie valla vastanutel aga kõige kõrgem. Seega on meie inimesed teadlikud, et liigne napsitamine võib kaasa tuua tervise halvenemise. Samas ei nõustu Käru vastajad väitega, et iganädalane purjutamine võib tuua kaasa tõsiseid tervisekahjustusi.

Suitsetamise peatükis selgus, et meie vastanute hulgas on palju neid, kes soovivad sellest pahest loobuda. Koguni 92% vastanutest soovib tubaka tarvitamise maha jätta. See näitaja on suurem nii Eesti keskmisest (74) kui ka Raplamaa keskmisest (80).

Narkootikume peavad Käru vastajad suhteliselt lihtsalt kättesaadavaks. 38% hindas kanepit kättesaadavaks ning 31% hindas kättesaadavaks ka teisi narkootikume. Samas 95% vastanuist pole kanepit kordagi tarvitanud, mis on kõige kõrgem protsent. Veel kõrgem on protsent, kes pole teisi narkootikume kordagi tarvitanud - 97. Samas järeldub, et on ka neid, kes nii üht kui teist on tarvitanud või korra proovinud.

Käru inimesed on sotsiaalselt aktiivsed. Kõige kõrgem on organisatsiooni või ühingusse kuuluvate osakaal just Käru vallas (42%). Mittetulundusühingutesse kuulumise protsent (27) on meil samuti kõrgeim. Ka internetis suhtlemise osakaal on meil teistest kõrgem - 57% vastanuist suhtleb aktiivselt internetis. Ka meie inimeste kogukonnatunde näitajad on kõrgeimad.

Meil on kõige vähem depressioonisümptomeid, ent kõige enam suitsiidikatseid. Samuti on meil enam ülekaalulisi ja rasvunud inimesi - 57%. Kas siin on seos saiatoodete söömisega?

Füüsilise aktiivsuse ja kohalike võimaluste osas jääme me keskmiste sekka.

Seksuaaltervise osas paistame aga silma kui kõige vähem kondoomi kaasas kandvad inimesed. Enamasti kannavad kondoomi kaasas vaid 22% vastanuist.

Oma koduvalda peavad turvaliseks 97% vastanuist, mis on väga kõrge tulemus. Ka pimedal ajal peavad 90% vastanuist oma kodukohta turvaliseks. Enamus peavad oma kodu ka ohutuks. Samas on meil helkurite kandmise osakaal kõige madalam. 28% kannab helkurit harva või mitte kunagi.

Analüüsiraporti koostas Tervise Arengu Instituut (TAI) koostöös Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusega (RAKE). Raport on valminud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamisel 2013. aastal. Raportiga saab tutvuda lähemalt interneti leheküljel www.terviseinfo.ee.