"Ega linnas või maal töötades heakorraspetsialisti ametil suurt vahet pole. Probleemid on samasugused - mõned inimesed ei taha heakorrast lugu pidada, ei enda territooriumil ega avalikus ruumis," sõnas Marion Aare.

Rahul on spetsialist sellega, et viimase aasta jooksul oleme korraldatud jäätmeveoga liitnud üle 1500 kinnistu, tänu sellele on vähenenud ka teeäärtesse ja bussipeatustesse toodava olmeprügi hulk. Kõige keerulisem on prügiveoga liitumise kohustuse täitmist jälgida endistes suvilapiirkondades.

Ka sealsed mittealalised elanikud on kohustatud prügi äraveoks lepingu sõlmima, mida võib küll mingiks perioodiks - näiteks talvekuudeks - peatada. Pahatihti ei taha elanikud lepingut sõlmida, nende eneseõigustus on, et nad seal tegelikult üldse ei käi ja prügi ei tekita.

"Peale suvilapiirkondadesse veevärgi ehitamist ning kui sinna rohkem inimesi aastaringselt elama asub, paraneb ka seal üldine heakord," kiitis Marion Aare valla arengut. Muret teevad heakorraspetsialistile väikeehitajad, kes ehitusprahti ettenähtult jäätmekeskustesse ei vii, vaid kilekotiga kuskile metsa alla või bussipeatusse poetavad.

Veel hullemad on vallast läbisõitjad, kes mujalt piirkonnast autoga tulles prügikoormaga metsaalust reostavad. "Selliseid oleme ka tabanud ja lasknud neil prügi ära koristada," kõneles Marion Aare kõige suuremast probleemist.

Siiski on prahi metsa alla vedamine spetsialisti hinnangul pigem vähenev kui süvenev tendents. Aga ikkagi koguti möödunud talgutel teede äärtest, haljasaladelt ja metsaalustest kokku 20 suurt konteineritäit prahti - just nii palju konteinereid vallavalitsus erinevatesse paikkondadesse välja jagas.

Rohkem hooldust

Heakorraspetsialisti teine suur töövaldkond on valla maade hooldamine, regulaarne koristamine ja niitmine. Asulad on jaotatud erineva hooldussagedusega aladeks, vastavalt sellele, kui lähedal elamutele ja asulakeskusele need asuvad. Tabasalu ja Harku alevis, Harkujärve ja Vääna küla keskustes niidetakse kord nädalas; Kumna ja Tutermaa külas ning asulakeskustest kaugemal ja looduslikumatel aladel toimub niitmine korra kuus.

Iga elamukrundi omanik peab oma maatüki eest ise hoolt kandma, ka siis, kui elamut pole veel ehitatud. Kus avalik huvi suurem, seal on heakorraspetsialist seda krundiomanikule teinekord ka meelde tuletanud.

Load raieks

"Varsti on käes jaanipäev, iga maaomanik peaks vähemalt selleks ajaks oma kinnistu korda tegema," rõhutas Marion Aare. "Heakorrainimene ju igale poole näpuga näitama ei jõua."

Ka oma krundilt puu langetamisel tuleb heakorraspetsialistilt raieluba taotleda. "Elanik mõtleb, et mis see siis on, võtan ühe või mõne puukese maha. Tegelikult langetatakse aga Harku vallas aastas umbes tuhat puud. Ja seda on palju," kinnitas Marion Aare. Sellepärast ongi vallavalitsuse nõue, et tiheasustusaladel peab puude langetamiseks, mille läbimõõt rinna kõrguselt on rohkem kui kaheksa sentimeetrit, raieluba olema.

See on meie kõikide huvides - et Harku vald oleks ikka roheline ja inimsõbralik.

_______________________________________________________________________
Kuhu viia vanad autorehvid ja katkine mobiiltelefon?

• Tabasalus Kooli tn 5a asub jäätmejaam, mis on avatud igal neljapäeval ja reedel kell 14-19 ning laupäeval ja pühapäeval kell 10-15. Riiklikel pühadel on jäätmejaam suletud.

• Jäätmejaama haldab Harku vallavalitsuse tellimusel OÜ Kesto, jäätmejaama telefon 5303 6779.

• Jäätmete üleandmiseks tuleb pöörduda jäätmejaama töötaja poole. Vastu võetakse ainult nimetatud jäätmeid ja ainult jäätmejaama lahtioleku aegadel. Jäätmejaama värava taha jäätmeid jätta ei tohi!

• Jäätmejaamas on avatud ka taaskasutuse ruum, kust igaüks võib vajadusel võtta endale sobivaid asju. Taaskasutuse ruumist leiab nii võrevoodi kui väärtuslikke raamatuid, riideid ja jalanõusid, mänguasju, lauanõusid, keraamilisi plaate jpm.

• Jäätmejaam on avatud olnud alates aastast 2008 ja jäätmejaama külastatavus ning sinna toodavate jäätmete kogus suureneb aasta-aastalt. Näiteks 2013. aastal koguti jäätmejaamas 30 t segapakendeid, 42 t vanarehve, 170 t ehitusjäätmeid, 19 t vanapaberit ja pappi, 25 t lehtklaasi, 9 t haljastusjäätmeid, 28 t suurjäätmeid, 40 t elektroonikajäätmeid ja 33 t värvijäätmeid.

• Täpse info tasuta ja tasu eest vastuvõetavate esemete kohta leiate Harku valla kodulehelt www.harku.ee