Põdrapere 7. jaanuaril Lihu külas. Foto: Kalev Kiviste Kaiu Valla Teataja

Küünlapäev oli üks tuntumatest talvepoolituspühadest. Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt.

Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö.Õmblustööd olidki sellel põhjusel päeva soositud tegevuste hulgas -nõelapisted usuti kanduvat üle metsloomadele.

Kui küünlapäev oli selge, oli oodata head suve. Sajune küünlapäev ennustas vihmast suve. Kui küünlapäeval jää külmast praksus, oli jaagupipäevaks oodata äikest.

9. veebruar -luuvalupäev

Vanemates trükistes mainitakse, et see on puhkepäev - tuli hoiduda töötegemisest, eriti aga luude ja liikmete koormamisest, et need oleksid terved ega valutaks. Seetõttu on nimetatud, et luuvalupäeval pole mõtet tantsida, joosta ega rasket füüsilist tööd teha.

14. veebruar - Valentinipäev, sõbrapäev

Eestisse jõudis see vana tähtpäev Soome vahendusel alles 1980. aastate lõpul ja sai siin sõbrapäeva jooned. Valentini- või sõbrapäeva sisuks on lähedasi inimesi meeles pidada, kuigi algselt oli päev pühendatud armastusele ja kallimale, kellele anti oma tunnetest märku või tehti kingitusi.

Sõbrapäeva lill on traditsiooniliselt punane roos, kuigi meil kingitakse ka teist värvi roose, tulpe, nartsisse ja nelke. Sõbrapäeval on noorte kõrval tasahaaval hakanud keskealised ja vanemadki inimesed lilli ostma ja kinke tegema, sest lõppude lõpuks on tegemist võimalusega osutada headele tuttavatele ja sõpradele tähelepanu.

USAs saadetakse aastas üle 1 biljoni valentinikaardi ehk veidi vähem kui jõulukaarte. Valentinilillede kinkimise kommet ja lillesümboolikat seostatakse Rootsi kuninga Karl II-ga, kelle huvi pärsia lillede keele vastu muutis selle Euroopas populaarseks.