Millised on Rapla valikud gümnaasiumihariduse reformil?
1. Valla haridusasutused teevad süsteemset koostööd hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse nimel.
2. Vallaelanikele on kättesaadav kvaliteetsete võimalustega haridus.
3. Valla pedagoogid on motiveeritud, professionaalsed, õpilasi mõistvad, õpetajate vanuseline struktuur on normaalse jaotusega.
4. Valla haridusasutuste õppe- ja kasvukeskkonnad on moodsad, ökonoomsed, vastavad kvaliteedi ootustele ja nõuetele.
5. Valla haridus on atraktiivne, elanikud on rahul hariduslike võimaluste kvaliteediga, Rapla valda valitakse hariduslikel motiividel elu- ja õpingukohaks.
Millised on Rapla valikud gümnaasiumihariduse reformil?
Riik suurendab rolli maakondade gümnaasiumihariduses - õpilasi on koolivõrgu jaoks vähe (järgmise kolme aasta jooksul väheneb gümnaasiumiaste ca kolmandiku võrra), soovitakse lahutada gümnaasiumid põhikoolidest (kohustuslik haridus). 2018. a-ks soovib riik luua igasse maakonda (min 252 õpilasega) riigigümnaasiumi, mille tegevuskulud kaetakse täielikult. Reformi eesmärgid: kvaliteet (võrdne lävepakk kõrgkooli), kättesaadavus (ühtne lävend sisseastumisel, kvaliteetsed valikud) ja tõhusus (raha kasutus). RÜGis ja RVGs õpib täna 300 gümnasisti (12 klassikomplekti), 9 aastat tagasi oli 433 gümnasisti (45% rohkem). 45 Rapla gümnasisti õpib mujal ja 120 mujalt õpilast õpib Raplas. 2013. aastal lõpetab põhikooli Raplas eeldatavasti ca 110 õpilast (tavapäraselt ¾ neist jätkab valla gümnaasiumides) ja maakonnas 337 õpilast. RVGs ja RÜGis kokku 6 suunda. Igal järgmisel kolmel aastal on valla põhikoolide lõpetajaid ca 100-110 ja I klassi astub igal 2013-2019 a ca 110 õpilast.
RÜGis ja RVGs on 49 klassikomplekti jaoks 86 klassiruumi, mõlemas koolis õppis 10 aastat tagasi ca 300 õpilast rohkem tänasest. RÜGis on klassiruumide all 29% ja RVGs 35% kooli üldpinnast.
Senise kahe gümnaasiumi/põhikooli jätkamise poolt- ja vastuargumente
Poolt: säilivad kogukonna traditsioonid, koolikultuur, kodulähedus, gümnasistide eeskuju põhikooli õpilastele; õpetajatel on võimalus õpetada nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis, toimib kvaliteeti tõstev konkurents kahe kooli vahel.
Vastu: Põhikoolil ja gümnaasiumil on erinevad õppe- ja kasvatuseesmärgid, koolid konkureerivad komplekteerimisel (madal lävend aitab sügisel oma koolis õpilasi kahe klassi jagu vastu võtta), valikaineid dubleeritakse.
Ühe ilma põhikooliklassideta gümnaasiumi moodustamise poolt- ja vastuargumente
Poolt: suunad ja valikud suureneksid, õppekavade eesmärke saaks paremini täita, tõhusus tõuseks - ei dubleerita kursuseid, tekiks akadeemiline õhustik, gümnaasium saaks keskenduda konkureerimisele Tallinna, Pärnu ja Kesk-Eesti gümnaasiumitega, pedagoogid saaksid spetsialiseeruda gümnaasiumiastmele, tekiks ühtne lävend sisseastujatele.
Vastu: raskused uue koolikultuuri loomisega, õpetajad ei tunne õpilasi - ei ole neid põhikoolis õpetanud, õppesuundasid võib vähemaks jääda, tekiksid „külalisõpetajad".
Ühe gümnaasiumi moodustamise kriteeriumid lähtuvalt õpilaste arvust
Kui gümnaasiumi päevaste õpilaste arv on väiksem kui 270 või valla päevase õppe kümnendatesse klassidesse asub õppima alla 85 õpilase, reorganiseeritakse kaks gümnaasiumit üheks eraldiseisvaks gümnaasiumiks, volikogu otsustab, kas munitsipaal- või riigigümnaasiumiks. Eraldiseisva gümnaasiumi moodustamist ei planeerita enne 2016/2017. õppeaastat - 2013. a sügisel 10. klassi astuvad õpilased saaksid lõpetada oma koolis. Arvestatakse õpilaste huve ja vajadusi, kehtestatud rahastamismudelit, PGSi (PGS - Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus).
Milliseid tegevusi soovitakse teha järgneva 4 aasta jooksul hariduse valdkondades?
Alusharidus
Järjekorra kaotamiseks avatakse kaks sõimerühma ja/või laiendatakse päevahoidu; hooneid remonditakse investeeringute kava alusel, õuealad ehitatakse välja, õppevahenditega varustatus viiakse vastavusse nõuetega, HEV (HEV - hariduslike erivajadustega) lastele avatakse uus rühm, luuakse õppevahendite register ühiskasutuseks, paigaldatakse turvakaamerad, kaotatakse lõhe lasteaia- ja kooliõpetaja palga vahel, haridusasutuste võrku optimeeritakse, planeeritakse ühiskoolitusi, õpetaja staatust tõstetakse.
Põhiharidus
Jõutakse kokkuleppele koolivõrgu muutustes, koolitranspordi korralduse aluseks võetakse kooliteele kuluv aeg - max pool tundi, tagatakse piisavad ressursid õppekeskkonna täiustamiseks, suurendatakse karjääriteenuse kättesaadavust, kaardistatakse HEV laste vajadused ja osutatakse vajaduspõhiseid tugiteenuseid, eritähelepanu pööratakse andekate laste vajaduste rahuldamisele, õpetajaid motiveeritakse palgatõusuga, õpetajaid suunatakse enesearengule.
Gümnaasiumiharidus
Luuakse karjäärispetsialisti ametikoht, luuakse tudengistipendium õpilaste motivatsiooni tõstmiseks, toetatakse haridusalast (kõrg- ja kutsekoolidega, vilistlased, rahvusvahelised lektorid) koostööd, töötatakse välja vähemalt üks kogu riigis konkurentsivõimeline ja atraktiivne õppesuund, sõlmitakse kokkulepe valla ja kooli vahel õpilaste vastuvõtu arvulistes eesmärkides, tegeldakse õppesuundade eripära ja atraktiivsuse arendamisega, tugevdatakse pedagoogilist kaadrit, panustatakse koolide mainekujundusse, luuakse uusi huvihariduse võimalusi, antakse soodustusi õpilaskodu kasutajatele, luuakse võimalused kindlustamaks soovijaid toiduga kolm korda päevas ja koolitranspordi toetusega (koostöös koduvaldadega).
Huvi- ja gümnaasiumiharidus
Ressursside efektiivsema kasutuse saavutamiseks töötatakse välja kultuuri- ja huvihariduskeskuse kontseptsioon, koostatakse kultuuri- ja huvihariduskeskuse jaoks uusi õppekavu, projekteeritakse ja ehitatakse kultuuri- ja huvihariduskeskus, selgitatakse välja elukestva õppe vajadused ja võimalused, analüüsitakse koolitusvajadusi ja koolitajate võimalusi, luuakse elukestva õppe pakkujate avalik register/inforuum, tehakse täiskasvanuhariduse alast teavitustööd erinevates kanalites (kuulutused, veebilehed, infolehed, sotsiaalmeedia jne), antakse sõidusoodustusi huvihariduse kättesaadavuse parandamiseks.
Õpetajate arengu toetamine
Õpetaja palk tõstetakse Eesti keskmise palga tasemele, luuakse või täiustatakse haridusasutuste motivatsioonisüsteeme, tegeletakse õpetajale motiveeriva töökeskkonna loomisega, vähendatakse õpetaja tunnikoormust, planeeritakse õpetajatele aeg enesetäiendamiseks (keskmise töötasu säilitamisega), võrdsustatakse lasteaiaõpetajate puhkuse pikkus kooliõpetajate puhkusega, käivitatakse kohvikklubi õpetajatele, toetatakse õpetajaks õppimist koolituslepingu alusel stipendiumiga, võimaldatakse noortele õpetajatele mentori tugi.
Lõppdokumendiga on võimalik tutvuda valla kodulehel www.rapla.ee
