Esimesed hallad-44 Foto: Ilmar Saabas

Tänapäeval on laienenud pilkamine üldrahvalikuks eneseupitamise traditsiooniks, seda eriti valimisaegadel ... Tagasi minevikku - vanarahvas alustas mihklipäevast talveaja arvestust, „mihklist kuus nädalit marti, mardist kuus nädalit katri ja kadrist neli nädalit jõuludeni". Ilmakäigu ennustamise nimel vaadati kuuseisu, Linnuteed ja igasugu loodusmärke. Vanal kuul mihklipäev pidi tähendama lühikest talve - tänavu võib ehk nii minnagi?! Heleuduselt kumav Linnutee mihkli- ja mardipäeva vahel pidi näitama talvel paksu lund; hästi tähekirju tee tähendab suurt lumesadu tuiskudega. Tumedapoolne kahvatu Linnutee tähendavat sulailmadega, vähese lumega talve. Senine seis tundub vahepealne olevat. Eelmisel sügisel oli Linnutee väga hele ja täherikas rada. Talvgi oli päris talve nägu. Kuidas tänavu?

Loodusmärkidest silmatorkavaim on muutus puulehtedel - suvine rohelus asendub sügise värvirikkusega. Kui kolletumine ja lehtede pudenemine puudelt algab paar nädalat enne mihklipäeva, siis polevat pikalt talve oodata. Kui aga puud kaua üle mihkli lehtes seisavad, kestvat sügis pikalt soe. Tänavu võis meie paikkonnas kahekordset lehelangust märgata. Suvekuudel valitsenud palava tõttu poetasid paljud puuliigid (pärnad, kased jt) lehte läbi augusti. Juunist oktoobrini sadas (Tihemetsas mõõdetult) vaid 114 mm sademeid s.o ligi kolm korda vähem tavalisest keskmisest. Kaevudes kahanes veetase miinimumini, põldudel muld tolmas. Sügava juurestikuga puud suutsid oma lehekoormat toita tänu väga soojadele ilmadele. Päeva kõrgeim õhutemperatuur +20 kraadiga kestis 14.septembrini, ööd olid suviselt soojad +10 kraadi ringis. Jahenemine tuli äkiline, nädala pärast kukkus öine temperatuur ligi 5 kraadi võrra ja 26.septembril kattis kogu Eestit esimene õhukülm -3 -5 kraadiga. Ebatüüpiline oli külma südame paiknemine Edela- ja Kesk-Eestis, tavaliselt laieneb Põhja-Eestilt külmalaine lõuna suunale. Tihemetsas mõõdeti -3,5 kraadi, madalamates paikades võis kindlasti olla külmem. Jõgeval oli mullapind kahutanud, veeloigud jääs, temperatuur langes rohumaal -10,5 kraadini. Peaaegu üleöö sai kirjust rohelusest kuldne sügis, algas tõeline lehtede langemise aeg, massiline lindude ränne. Kiirustamine viitas külma arktilise õhu liikumisele, rändeparvede kõrgus aga pakaselise talve võimalusele.

Mihklipäeva tuuled pidid näitama ette kogu talveks ilma - sooja poole tuuled pehmet, lumist aega; külmad tuuled nagu tänavu - pakaselisemat talve. Et senine ilmakäik on ettearvamatult äkiliste muutustega, võib ta ka edaspidi ootamatusi tekitada. Oktoober näitabki oma karmimat palet. Öised külmad vaheldumisi lörtsi-vihmasadudega päeval tegutsevad esialgu Lääne- ja Põhja-Eestis, Soomes seevastu on juba tükk aega võimalus talisporti harrastada. Meil on hommikuti maa valge hallast, mis hommikusoojas õnneks veel sulab. Tihased käivad hoolega majade juurest toidulisa otsimas. Kaugel see talveilmgi veel on - kuigi eeltoodud mihklipäeva ennustuste järgi võib arvata kord nii, kord naa!