Miniklassi mootorrattad kihutavad Juulikul motoklubi MRC sisehallis
Põhja-Ameerikast alguse saanud ja tänaseks üle maailma levinud minimotokross muutus 21. sajandi esimesel kümnendil populaarseks ka Eestis. Sakus hakkasid eestvedajateks Marko Lepik ja Risto Algre. Mehed asutasid klubi, rentisid Juulikul tühjana seisnud endise lauda ja tegid hoone korda. Nüüd on Juulikul sisehall, kus 850 m2 pinda ja keeruliste tehniliste elementidega 150meetrine võistlusrada. Samas lähedal on ka välisrada, kus saab soojemal aastaajal harjutada.
Täna koondab klubi 35 litsentsiga tsiklisõpra, kelle hulgas nii noori kui täiskasvanuid. Klubi ruumides tegutseb ka Saku huvikeskuse noorte motoring.
Sakust on saanud üks Eesti edukamaid minikrossi keskusi. Harjutamis- ja võistlustingimused on head, seetõttu on Juulikul käinud ka mitmeid spordikuulsusi, näiteks mitmekordne motokrossi maailmameister Pekka Vehkonen ja Soome supermoto tulevikulootus Mauno Hermunen. Kuulsaim Juulikul minitsikliga sõitnud mees on aga kindlasti vormeliäss Kimi Matias Räikkönen.
Saku sportlased edukad
Hetkel on minikross Eestis väga populaarne - motovõistlustel on just minide klassis sageli kõige enam osalejaid. Kaks suuremat jõukatsumist on Eesti meistrivõistlused ja Eesti karikavõistlused, kus osalevad koos nii noored kui ka täiskasvanud. Lisaks korraldatakse suvel Eesti minikrossi karikavõistlusi, kus osavõtjad on jagatud mitmesse rühma: eraldi arvestuses võistlevad uustulnukad ehk need, kes alles tee krossimaailma leidnud, kuni 15aastased noormehed, täiskasvanud, naised-tüdrukud, 35aastased ja vanemad ning eksperdid ehk oma ala tipud.
Saku sportlased on algusest alates väga edukalt esinenud. Nii ka tänavu. Eesti karikavõistluste talikrossilt sai Mini MX arvestuses Marthi Lepik 2. koha, tema isa Marko Lepik oli 3. Sten Salujõe sai 4. koha, Olavi Villo 6., Kristo Kaste 7., Leo Jürgenson 10., Kalvi Kaste 14. tulemuse. Eesti karikavõistluste jäärajasõit koosnes kahest etapist, millest üks peeti Pärnus ja teine Männikul. Võitis Marko Lepik, teine oli Marthi Lepik. Mati Tagapere sai 4. koha, Sten Salujõe oli 6., Siim Tammiste 9. ja Olavi Villo 10.
Lisaks kodustele võistlustele on kaasa löödud ka kaugemal: Lätis, Soomes, Rootsis. Igal kevadel maikuus toimuvad Ameerika Ühendriikides Las Vegases minimootorrataste maailmameistrivõistlused. 2009. aastal osalesid MRC sportlased, Marko Lepik tuli 35+ klassis rohkem kui saja osavõtja seas 11. kohale, Henri Remma oli ekspertklassis 19. Väga populaarsed on messide raames korraldatavad Itaalia lahtised meistrivõistlused. Marko Lepik osales 2009. aastal, tuli oma vanuseklassis teiseks.
Miks just minikross
Minikrossi sõidetakse väikeste mootorratastega, millel kõrgust kuni 85 cm, esirattad maksimaalselt 14 ja tagarattad 12 tolli. Niisugune tsikkel on kerge ja seetõttu alustajatele kõige sobivam. Enamasti võistlevad kõik osalejad, nii noored kui täiskasvanud, koos. Vanematest kaasalööjatest on paljud varem suurtel mootorratastel võistelnud, nooremad aga alles hiljuti motomaailma vastu huvi tundma hakanud poisid-tüdrukud.
Miks eelistatakse just seda ala? Klubi liige Leo Jürgenson ja juhendaja Marko Lepik räägivad, et motosport on väga kallis ala. Minitsiklite hinnad jäävad 500 ja 3000 euro vahemikku, need on tavalistest mootorratastest palju odavamad. Pea iga tõsine noor krossihuviline võib vanematelt ratta välja kaubelda. MRC meeste sõnul on minimotokross ka palju ohutum ratas on kerge, kukkumisega enamasti suuremaid vigastusi ei kaasne.
Miks aga täiskasvanud minikrossi vastu huvi tunnevad? Leo Jürgenson ütleb, et minitsikliga sõitmine annab adrenaliini ja laseb end noorena tunda. Marko Lepik väidab, et minikross aitab end vormis hoida. Kuid alal on ka teine eelis - suure mootorrattaga võistlemine nõuab väga korralikku ettevalmistust, minikrossiks nii põhjalikku füüsilist treeningut vaja pole, endine motomees saab mõnikord kogemustele tuginedes, nö vanast rasvast hea tulemuse.
Juuliku sisehall
Motoklubi liikmed käivad Juuliku sisehallis treenimas, seal harjutavad ka Saku motoringi poisid. Kuid Juulikul käivad ka teised motohuvilised. Sisehallis saab rentida miniratta ja varustuse ning proovida, kas tsiklisõit meeldib - ei ole ju mõtet enne ratast osta, kui selge, et ala sobib. Kuid tsikleid proovivad sageli ka need, kes tegelikult motosportlaseks saada ei tahagi - sisehallis käivad sünnipäeva- ja peoseltskonnad ekstreemseid elamusi nautimas. Kellel vaja, saab Juulikul ka juhendust-õpetust - treenerid aitavad.
Kes Juulikul käivad? Leo Jürgenson ja Marko Lepik kinnitavad, et mehi ja poisse on huviliste hulgas rohkem kui naisi ja tüdrukuid. Ja talveperioodil on väga palju ekstreemsportlasi, näiteks surfajaid. Kuid kõige edukamad esmakülastajad on kindlasti tüdrukud ja naised - nemad kuulavad treenerit ja ei alahinda väikest ratast. Mitmed kuraasi täis mehepojad on aga enamiku minitsikliga oldud ajast külili veetnud.
Vaata ka www.mrc.ee
