Noor ja noorelt kuulsaks saanud küla. „Siberi-Liiva küla asutati 46 aastata tagasi. Jutustaja mehel olnud Kunda külas oma saun, tema tulnud siia esimesena, vedanud sauna siia. Teistel teinud mõis. Asutatava küla maa oli enne Kunda küla karjamaa. Siiatulevad elanikud olnud kõik Nigula kihelkonnast, enne Kunda külaga segi, elasid kas saunikutena või vabatmail. Maa olnud siin paljas liiv. Keegi pole tulla tahtnud. Öelnud ise, et kõige viletsamad ja vaesemad saadetakse Siberisse – siis ka neid, et maa liivane, hakati kutsuma seda küla Siberi-Liivaks. Siin saadud 4 vakamaad paljast põldu, hiljem halbadel tingimustel ka heinamaad.“ (Mari Parinbahk, 1931. a küsitlus./haldjas@folklore@.ee)

Aasta 1881. Esmalt aeti Kundast lõuna poole sirge siht üle liivase nõmme, seejärel hakati reas maju ehitama. Kahepereelamud ehitati paekivist, igas majas kaks umbes 12 m² suurust tuba ühe akna ja paekivist põrandaga. Pliit oli sees. Tubadel oli ühine koda, kus asus ka sahver.
Vanemad talud külas on Kasemetsa, Paarma, Kullamaa ja Metsavahi, mis pärinevad 1888/89 aastast (Wikipedia).
Siberi küla tekkis 19. saj. tänu Kunda mõisale. Kui omanik Gerard de Soucanton küla ehitust vaatas, ütles ta, et sellest tuleb kohe nagu Pariis. Kuid nii nagu rahvasuu parun de Soucantoni oli ristinud „Suka Antoniks“, arvasid töölised ka küla kohta, et mis Pariis, eks ta üks Siber ole.

Siberi on üks väheseid külasid, kus nime saamislugu on hästi teada. Seda sellepärast, et küla iga on lühike, ca 130 aastat ja rahva mälus värskelt meeles.

1892. a 2. sept. sündis siin sadamatöölise – kandimehe 10. lapselises peres Jüri Parijõgi (enne 1935. a Parinbak, Parinbach). Peale Kunda külakooli õppis ta Rakveres, 1910 – 1915 õpetas juba teisi lapsi Kaarli vallakoolis. 1915 – 17 võttis osa I maailmasõjast, seejärel jätkas Kaarlis. 1919 – 20 võitles vabadussõjas. 1920-21 oli õpetaja Rakvere I algkoolis, pärast seda Rakvere õpetajate seminari harjutuskoolis, kus oli ka juhataja 1929. aastani, mil asus elama Tartusse. Sai seal eksternina küpsustunnistuse ja asus Tartu ülikooli filosoofia teaduskonda. 1930-st aastast Tartu 4. algkooli juhataja, 1940-st määrati ta Tartu õpetajate seminari direktoriks.

J. Parijõgi arreteeriti punavõimude poolt 8. juulil 1941. a. 9. juuli öisel ajal ta hukati vahetult enne nõukogude vägede linnast lahkumist Ta oli siis 48. aastane. Jüri Parijõgi oli olnud väga hea pedagoog. Koolitöö kõrvalt kirjutas ta 28. aasta jooksul hulgaliselt jutte, näidendeid, matkakirju, novelle ja Raud-Katku nime all följetone, aja- ja kodulooõpikuid koolidele ( üksi ja koos teistega ), artikleid, abimaterjale.
Kas ametist ajendatuna või suvaliselt, oli tema kirjutiste sihtgrupiks lapsed. Jutud on nn silmast silma, õpetlikud ja südamlikud, olles põhjuseks kirjaniku nimetamisele noorsookirjanduse klassikuks.
Ma näen Jüri Parijões ühiseid jooni Anton Hansen Tammsaarega – nad elasid ühel ajal ja mitte vanaks. Nad olid tagasihoidlikud, õiglase ja romantilise meelega. Nende väljendusviis on lihtne ja soe.

Olen vahel täheldanud, et see, mis peaks otsas olema, ei olegi otsas. Kuidas nii saab olla ? Annad palju ära, mõtled, et kuidas nüüd ise hakkama saan. Imekombel saan. Kui aga ei raatsi või peidad külalise eest parema pala ära, siis kukub see näiteks solgiämbrisse või juhtub muud kummalist nii, et sul meel läheb torssi ja hakkad oma ihnust kahetsema.
Vastus on J. Parijõe „Külaliste leivas“ – kes külalistele annab, sel pole iial puudust, sest külaliste osa on ka loodud, ütleb ta.

Siberi külas elab J.P. venna pojapoeg Meelis Parijõgi. Meelis on valla volikogu liige, tegeleb kinnisvaraga, omab väikeseid puiduettevõtteid, jätkates eelkäijate tegemisi – J.P. vend pidas tisleritöökoda koos sellide ja õpipoistega.

Meelis on külaseltsis aktiivselt tegev ja Lammasmäe puhkemaja omanik.
Vahepeal kandis Siberi Liivaküla nime. „Külvaja“ kolhoos hõlmas nii Liiva- kui Kunda küla, hiljem liideti väikesed kolhoosid üheks suureks Viru-Nigulaks. Liivakülla ehitati suurfarm ja praegugi kannab see Liivaküla nime, asudes ise Siberis.

Hoonete omanik on M. Parijõgi, lauta rendib Varudi mõisa peremees Kalev Pagar.

Siberi külas sündis 1. juunil 1982 eesti loodusajakirjanik Ulvar Käärt. Ta õppis Sonda põhikoolis, Kiviõli Keskkoolist ja Tallinna Ülikoolis. Bakalaureuse tööd kaitses 2003. a teemal „Ühiskondlikult olulise objekti asukoha valik keskkonnamõjude hindamisel.“ 2010. a sai U. Käärt noore looduskaitsja auhinna.

Malla mõisa juures metskonna majas (hiljem oli siin pood) sündis 1937. a Velda Šumanov (end. Veiper). Kui ta oli 12. aastane, kolis pere Siberi külasse Metsavahi tallu. Lõpetanud meditsiinikooli, sai ta töökoha Viru-Nigulasse. Värske velsker-ämmaemand ratsutas hobuse seljas metsateed pidi Siberist Nugerini ja sealt Viru-Nigula haiglasse. Haigla oli siis praeguses pastoraadis ja võluvalt vonkleva metsatee asemel viib nüüd Siberist Nugerini sirge kruusatee.

Alates 1958. aastast, kui ta sai väikese korteri alevikku, hakkas Velda kultuurimajas tantsu-,
laulu- ja näiteringi tööst osa võtma. 56 aastat on ta kohalikus taidluses osalenud ja laulab ansamblis praegugi.

Ammu aega tagasi, kui ma Siberis käisin, oli seal palju sireleid. Küll nad on seal alles, sest elanikke tuleb juurde ja maarahvale on teada, et taluvärav uimastava kauni põõsaga toob õnnevaimud õuele. Külas on 23 elanikku.

Muuseumile andsid siitmailt andmeid Meeli Parijõgi, Maire Sepp jt.

KUNDA KÜLA (GUNDAS)

Märgitud Taani Hindamisraamatus 1241. a 15. adramaalise külana. Nimi Kunta tähendab kogukonda.

Kuulsa Kunda mõisa varemed ei asu mitte siin, vaid eemal Linnuse külas, mis kandis veel 1923.a Kunda asunduse nime.

Kunda küla asub Malla ja Linnuse vahel. Selle ridaküla tähtsaim objekt on vana koolimaja, mis asutati 1864. a Kunda mõisa poolt endise sõjaväehoone varemetele. See oli piirkonna vanim kool, siia käidi isegi 30. versta kauguselt, lapsi oli üle 200. (aasta hiljem hakkas Hans Krikmann Iilas tegutsema).

Kunda küla koolimajja tuli esimeseks õpetajaks Georg Polum, 1867. ta lahkus. Mõned aastad õpetas Peeter Schmidt ja 1870. oli õpetajaks Georg Rõmusoks. 1870-st käisid siin ka Kunda tsemenditehase lapsed. 1900 – 1914 õpetas siin Jaan Jalakas. Kusagilt lugesin, et 5. jaanuaril 1904 juhtus selline lugu: jumalateenistuse ajal suure hulga inimeste kogunemisel murdusid põranda aampalgid katki ning põrand koos inimestega kukkus alla keldrisse. Koolitöid oli põranda paranduse ajal jätkatud Lähtal kuni 14. veebruarini.

1914 – 1916 õpetas Jaan Seeger ja 1916 – 1920 Salme Melnik. 1895. ehitas vabrik oma koolimaja, 1920 ühendati külakool tehase kooliga.

Koolimaja hakkas nüüd tegutsema rahvamajana. Peale sõda käisid maarahvamajades ja mõisakoolides rändkinod. Peale kino oli tants, nii oli see Kunda külas, Mallas ja mujal. Muusika kostus kaugele, tehes suveõhtud veel romantilisemaks.

Küla kuulus 1949. a loodud kolhoosi „Külvaja“ alla, esinaiseks oli Anete Parijõgi. Kui rahvamaja tühjaks jäi, ehitas kolhoos sinna paar korterit oma töötajatele. Pärast iseseisvumist asutati Kunda külaselts (2003) ja siis renoveeriti maja seltsimajaks.

2011 sai valmis ka teine korrus ja saun. Seltsi kuuluvad veel Siberi, Linnuse ja Kabeli külad.

Külaelanikud teevad talgute korras taastamis- ja muid vajalikke töid, eks ole see ilming armastusest kodupaiga vastu.

Suured ettevõtmised ei liigu ettevõtliku inimeseta. Kunda külas on seltsi juhatuse esimees ja külavanem Maire Sepp (end. Mikker). Siin on Maire sünnikoht, siin ta kulutab oma energiat ja südant koduküla heaolu pärast. Ta on ka vallavolikogu liige. Lähedasemateks abilisteks on talle õde Aime perega, seltsi juhatuse liikmed, naabrid, valla töötajad.

Maja on seest ja väljast ilus, õues kõigub kiik, samas on mänguväljak ja kõlakoda. Maja ei seisa niisama – särtsakaid üritusi toimub siin tihti.

Valla kultuurielus osaleb aktiivselt ka siin elav Maire Kivimaa. Küla on väike, aga tegudelt suur. Elanikke 24.

Seltsimaja juurest veidi lõuna poole algab kohe jätkuna teine ridaküla, mis kulgeb metsade ja soode suunas.

Sirgete külateedega Siberi ja Kunda külad on kaksikud, kuigi nende tekkimise ajavahe võib umbkaudu olla 645 aastat. Nad on lähedalt ja tihedalt seotud, üheks ühendavaks lüliks on keskel asuv kool-seltsimaja, kuhu 1902. a sügisel seadis sammud väikese ranitsaga tulevane hariduse ja kirjanduse suurmees.

Kasutatud: E. Rajari „„Omane ja armas“.