Moedisainer Merle Lõhmus: viisakad riided kasvatavad viisakaid inimesi
Mõne aasta eest rivistas lapsehoolduspuhkusel olev Baltika Grupi rõivadisainer Merle Lõhmus Alasniidul üles pea kõik oma naabruskonna lapsed, et nad ära mõõta ning luua ühe Eesti idufirma ettepanekul lasterõivaste kollektsioon. Pisitütre uneaegadel see valmiski. Täna pakub disainerile piisavalt põnevaid väljakutseid töö Baltika Grupi Mosaici naisterõivaste kollektsiooni peadisainerina; kodune rõivalooming sünnib juba rohkem hobitööna iseenda, pere ja ka tema juurde tee leidnud tuttavatest ning sõpradest eraklientide soove silmas pidades.
Kummardus eri ajastutele
„Moodi ei tohiks liiga tõsiselt võtta,“ avaldas moedisainer, kelle enda jaoks mängib riiete juures olulist rolli nende hingestatus. „Seepärast armastan end ümbritseda oma loomingu või mulle armsate inimeste käsitööga,“ tõdes Merle. Nii ongi tema kodus aukohal vanaema lilletikandid, mis elavad moelooja silmis enamgi kui elusloodusest leitavad lilled; siin ja seal võib silmata tema enda valmistatud riideid suurematele ja väiksematele klientidele ning toaseintel tantsivad peened siluetid. Mõeldes, milline mõju on maailmatrendidel tema loomingule, viitas Merle legendaarse moekunstniku Karl Lagerfeldi sõnadele: „Mood on kui muusika – seal on nii palju erinevaid noote. Mängi nende ümber ja tekita oma meloodia.“ Möödunud ajastute erinevatel joontel on tema moeloomes oma kindel koht omal uuel viisil. Selle ilmekaks näiteks peab Merle Mosaici käesoleva kevadsuvise hooaja kollektsiooni, milles on iga möödunud sajandi kümnendi iseloomulikumad jooned saanud uue elu tänapäevasel kujul. „Minu jaoks on eelmise sajandi kümnendid tohutu inspiratsiooniallikas, mis jääb meid alati moes mõjutama. Käesoleva kevadsuvise hooaja kollektsioon on justkui austusavaldus 20. sajandi moele,“ hindab Mosaici peadisainer meeskonna ühisloome lõpptulemust väga kõrgelt.
Rõivad saagu mugavad ja hingega
Skandinaavialiku puhta selge joone austajana ütleb Merle oma eraklientidele kohe alguses ära, et pitsivahtu temalt oodata ei tasu. Merle portfoolios on täna lisaks lastekollektsioonile näiteks kleidid presidendi vastuvõtuks ja lasteaia- või koolilõpupeoks, aga ka koolivorm Harkujärve Koolile ja ülikonnad poistele. Poiste ülikondi luues armastab ta veidi kangaga vallatleda, püüdes ruudulisele pintsakule anda hinge säravama voodriga või võludes rinnatasku taskukotist rõõmsa rinnaräti. Laste – ja ka täiskasvanute – rõivaid luues algabki disaineri sõnul kõik kangast – selle omadustest, koostisest, hooldusest, vastupidavusest. Sealt edasi arendab ta lõike, mis arvestab lapse kasvu- ja „müramisruumi“. Lastemoe disainimisel peab Merle väga oluliseks omaenda kogemust emana: „Ma usun, et olemata ema ei oskaks ma tunnetada, milline peab olema üks hea ja mugav rõivas kasvavale lapsele.“ Kogemused nii enda kui ka teiste lastega räägivad veel ka sellest, et laste viisakalt riietamine on kui üks kasvatusviis – ülikonna selga pannud poisikesel muutub kohe rüht ning kaob igasugune tahtmine maas roomata või kraavipõhjasid avastada. Moeloojana jääb Merle oma tööga lõplikult rahule alles siis, kui on veendunud, et klient tunneb end tema tehtud rõivais mugavalt ja hästi.
Vanavanemate oskused
Moekunsti juurde tõi Merle ilmselt vanavanematelt päritud käsitööarmastus. Ta mäletab isaema hea õmblejana, kelle riiulitel olnud värskete Siluettide moekülgi Merle noore tüdrukuna ahmis ning tegi järele ka sealseid moeillustratsioone – joonistada on talle meeldinud lapsepõlvest saati. „Emaema oli omakorda suurepärane peenema näputöö tegija, tikkides ta lausa maalis,“ meenutas Merle oma vanaemasid soojalt, uskudes, et tõenäoliselt on ta oma oskuste poolest sümbioos mõlemast vanaemast. Tänasele elukutsele lähemale juhtis teda peale keskkooli aga ema, kes soovitas tal jätkata õpinguid toonases kergetööstustehnikumis rõivaste konstrueerimise-modelleerimise erialal. „Selle kooli tolleaegset tugevat tehnilise õppe baasi tänan mõttes siiani,“ pidas Merle tehnikumist saadud teadmisi rõivatehnoloogiast oma töös väga väärtuslikuks vundamendiks. Edasi läks kõik juba üsna loomulikku rada: peale tehnikumi lõppu praktika ja seejärel juba esimene töökoht naisterõivaste tehnoloogina Baltikas. Baltika on olnud 17 aasta jooksul Merle ainus tööandja, pakkudes talle erinevaid väljakutseid nii Merle moekunsti õpingute ajal Eesti Kunstiakadeemias kui ka hiljem esmalt meeste- ja seejärel ka naisterõivaste disainerina.
Uued maailmad
„Mind sütitab janu, iha midagi uut luua, uusi maailmu genereerida,“ mõtiskles Merle selle üle, mis paneb ta looma ning millist tähendust tema disainitud rõivad kanda võiks. „Minu riided on minu väljendus, minu lugupidamine enda ja teiste inimeste vastu,“ võttis moelooja kokku oma suhte rõivaste ja teda ümbritsevate inimestega ning nentis, et ebaõnnestunud riiete valik või koju ununenud tähtis ehe võib päeva tema jaoks ära rikkuda. Ja see on ka üks põhjusi, miks põimida oma loomingusse häid mõtteid ja mõnuga kantavat disaini.
