Mõisamaade õigusjärgne pärija: Keila linn võiks jõepargi arengukava kinnitada
Keila lehes ilmus 12. oktoobril artikkel jõesängi avamise kohta, mis vajab kommenteerimist. Allakirjutanu on Jõepargi kinnistu põhiomanik, kellel on suur huvi kirjeldatud piirkonna korda tegemise ja osalise arenduse vastu. Sellest vaatevinklist saab ainult kiita Keila linnavalitsuse ettevõtlikkust Keila jõe vasaku haru ökoloogilise tervendamise projekti läbi viimisel.
Kahjuks aga esinevad linnavalitsuse esindajate ettekannetes mõned ebatäpsused, mis vajavad täiendamist. Viidati näiteks pargi mitmesaja-aastasele ajaloole, mainimata, et sellel ajastul oli pargiala mõisale kuuluv eraomand. Veel 1930. aastatel oli Keila mõisa omanikuks minu vanaisa Alfred Kalm ning mind sõidutati lapsevankris mööda temale kuuluvaid pargiradasi.
Alles nõukogudeaegse okupatsiooni ajal natsionaliseeriti Jõesaare kinnistu ning hoonestu ja muudeti riiklikuks omandiks. Taasiseseisvunud Eesti riigi valitsus tegeles kiirelt selle ülekohtuga ning kandis Jõepargi kinnistu omandi minule, oma vanaisa õigusjärgsele pärijale. Enam kui viisteist aastat olen omanikuna maksnud kõik maamaksud ning halduskulud.
Mitmete aastate jooksul toimunud analüüsid on kinnitanud, et Jõepargi kinnistul asuv pargiala on vähese väärtusega. 1998. aastast kehtiv Keila linna üldplaneering määrab Jõepargi kinnistu sihtotstarbeks 35% elamumaa, 15% kaitseala ning 50% sotsiaalmaa. Linnavalitsusele on mitmel korral esitatud arenduskavad, mis peegeldavad sellist jaotust. Seni on kõik sellised algatused mingitel kaalutlustel tagasi lükatud.
Selles kontekstis on raske aru saada linnaametnike soovist korraldada konverents, kus „selgeks rääkida, kuidas edasi minna ning väärtuslikku maastikku külastajate jaoks atraktiivsemaks ja turvalisemaks muuta."
Pigem saan antud olukorras omanikuna nõuda, et linnavalitsus täidaks üldplaneeringus ette nähtud eesmärke ja kinnitaks seaduslikult esitatud arenduskava.
_______________________________________
Keila linnavalitsuse kommentaar:
Hiljuti lõppenud projekt hõlmas Keila jõe vasakharu avamist ning pargiuuenduslikke töid vasakharu läänekaldal, Arne Kalmule kuuluvaid maid puudutas see projekt vaid kallasraja ulatuses.
Linn tunnustab, et hr Arne Kalm pole maaomanikuna teinud linnaelanikele takistusi neile suure emotsionaalse väärtusega Jõesaarele pääsul. Linna poolt oleme aidanud pargis teha tagasihoidlikus mõõdus hooldustöid, paigutanud pinke. Ka praegu on KIK-is hindamisel Keila linnavalitsuse esitatud projekt Keila Jõepargi hoolduskava koostamiseks. Jõepark on Keila elanikele üks meeldivaim puhkeala.
Planeeritava Jõepargist kõneleva konverentsi mõte on arutada eeskätt piirkonda, milline ei ole eraomandis, ehk siis jõge, kaldaid, ajaloolisi puhkekohtasid „Punane vähk" ja „Paradiis" ning ala jõe vasakharust kuni Tuula teeni. Muuhulgas loodame konverentsil kuulda erinevate huvigruppide ootusi, mille järgi projekteerida edasi kaldarajatisi, milline võiks olla puhkekeskkond ja muud sarnast.Loomulikult on ka linnal suur huvi Arne Kalmule kuuluval Jõesaarel asuva kinnistu mõistlikuks ja keskkonda säästvaks arenguks. Seda nii olevikust kui ajaloost lähtudes. Ilmselt soovib seda ka arendaja. Koostatav detailplaneering peab leidma sobiva kompromissi omaniku soovide ja ühiskonda arvestavate võimaluste vahel looduskaitsealuses pargis. Kahjuks pole me tõepoolest seni leidnud täielikku üksmeelt ehitusmahtude ja paigutuse suhtes, aga meie arusaamad on järjest lähenenud.
