“Kolm aastat tagasi tegin esimese prototüübi oma õele,” ütles Sepping. “Ega ma selle üle erilist uhkust täna ei tunne, aga õde on rahul ja praegu magan ka ise papist sängis, mis tollasest katsetusest märksa nägusam ja tootmisküpsem on.”

Ilmetu pappkast on igale kolijale tuttav kui vältimatu tarbeese, milles transportida raskeid köögitarbeid või raamatuid. See, et papist mööblit valmistatakse, on aga võrdlemisi tavapäratu. Papi kui mööblitootmiseks sobiva materjali suurem tuntus saabus televisiooni vahendusel Sydney olümpiamängude pressikeskuse pappmööbli kaudu alles 2000. aastal. Juba kõneldakse ka papist majadest, mis samuti mingi uudis pole – eks neid kodutute “pappmaja linnakuid” ole ju nähtud, enamasti õnneks filmilinalt.

Loe edasi Meie Maast.