Loodusmees, fotograaf ja telemees Val Rajasaar soovitab neile, kel mingi arusaam loodusest olemas, silmad-kõrvad lahti hoida ning küsimustele vastuste leidmiseks mõelda looma moodi või püüda linnusilmadega näha. Foto: Regina Lilleorg Harku Valla Teataja

Rajasaare koer teeb end lumes kapates väga nähtavaks, ent peab seekord siiski kodu juurde jääma.

Raba rada, Orava rada, Rebase rada, Raiesmiku rada... Lumi krudiseb jalgade all ja Val Rajasaar näitab, kuidas kahe kitse jäljed üle raja kulgevad. "Kolmas kits on ka, eks tema uitab kusagil omaette," ütleb ta.

Tänavune talv olevat kitsedele siiani hea, mustikavarsi ja muu söödava saavad loomad lume alt ilusti kätte, ka jaksavad nad magamiskoha välja kaapida. "Söödakohad on kaugemal metsas, nii ei satu sinna ka hulkuvad koerad," ütleb Rajasaar.

Toitu on rikkalikult

Järgmisele rajale pöörates näitab mees peeneid, otsekui lumele tikitud jälgi. "See on leethiire rada. Tavalised ongi siin leethiired, kaelus- ja karihiired," loetleb ta. "Siin on nad lumel jooksnud, tavaliselt tegutsevad nad lume all."

Mõisapargi serval asub kitsede söötmiskoht. Rajasaar käib neid pildistamas, pääseb kitsedest paarikümne meetri kaugusele ja räägib nendega. "Mul on alati samad riided, samad lõhnad," lausub ta.

Teisel pool tiiki tõdeb loodusmees, et metskitsed söögisõime juures käinud pole ning heinad ja kaer puha puutumata. "Enne lumesadu on nad siin käinud, nüüd mitte. Ega kitsed heina väga tahagi, kõige paremini maitsevad nõgese-, angervaksa- ja vaarikavihad," ütleb ta.

"Jahimehed on head loodusetundjad. Just nemad on need, kes teavad, millal ja millega loomi toita. Kui inimesed tahavad loomadele või lindudele lisatoitu anda, peaks ikka kohaliku jahiseltsiga ühendust võtma. Meil Vääna jahiseltsis on 70 meest, on Harku valla, Tallinna ja naabervaldade mehi," räägib Rajasaar.

Tehes head teed halba

Loodusmehe sõnul võivad inimesed omapäi toitu metsa viies põhjustada loomade käiguradade muutmist. "Seda ei tohi teha, eriti siin, Harku vallas, kus Klooga maantee on Eesti kõige tihedama liiklusega ja kõige suuremate loomaõnnetuste arvuga maantelõik viimase viie aasta andmetel," sõnab ta. "Tabasalust kuni Vääna-Jõesuuni on kõige rohkem suurulukitega õnnetusi."

Rajasaar paneb südamele, et põdra ja kitse eest hoiatavatesse märkidesse tuleb väga tõsiselt suhtuda.

Koduõuel posti otsa kinnitatud lindude söögimajja puistab Rajasaar kuhja päevalilleseemneid ning koer kappab jällenägemisrõõmust edasi-tagasi, kui nina majja sooja pistame.

Val Rajasaare juhitav Muraste looduskool asutati kuus aastat tagasi, asutajaiks Studio Viridis Loodusharidus ja Eestimaa Looduse Fond. Oma hoonet ja õppeklasse looduskoolil veel pole, küll aga on aastaringsed loodushariduse programmid, mida õpetajad ja lapsed koos juhendajatega Muraste mõisapargi radadel läbivad.

Muraste looduskooli sümbol on pargis kasvav hiigelsuur hõberemmelgas, see puu on ka looduskooli veebilehe avaküljel. "Retki teeme aastaringselt, põhiliselt käivad Tallinna ja Harjumaa koolide lapsed.

Põhirõhk on lasteaia viimasel rühmal ja nooremal kooliastmel. Looduskoole peaks Harjumaal olema teist samapalju, kui neid praegu on," on Rajasaar veendunud.

Samas teeb meest rõõmsaks see, et Harku valla inimesed on üha loodusteadlikumad ning laste uudishimu looduse suhtes püsib.