Piret Loide sõnul võib muuseumi mingis mõttes nimetada Nõmme vaimseks koduks. «Muuseum on koht meenutuste, mõtiskluste jaoks, selle jaoks, et siia midagi tuua, mis säiliks läbi aegade
- see ongi olnud tegutsemise eesmärgiks. Siia on koondatud ja - mis kõige tähtsam - nõmmelased on siia ise toonud oma vaimuvara mälestuste või esemete näol. See on märk sellest, et nõmmelased peavad tähtsaks oma kodukohta, seda on tunda ka siin muuseumis. Väikese lasteaiaealise nõmmelase esimene kohtumine muuseumiga oma kodukohas avab aja kulgemise mõistmise uksed talle ka edaspidiseks. Selleks ootame endiselt nõmmelaste mälestusi, fotosid ja Nõmmega seotud esemeid,» rääkis Loide.

«Eks see kümme aastat ole olnud üks uus, katsetamise ja otsimise aeg,» võtab muuseumijuhataja kokku esimese dekaadi. «Mõndagi on saanud teha nii, nagu alguses kavandatud, aga paljud algsed plaanid on veel realiseerimata, need jäävad nüüd järgmisesse kümnendisse ja siis on muuseumis juba uued tegijad.»

Lähiaastate esimeseks lahendamist vajavaks ülesandeks peab Loide püsiekspositsiooni uuendamist. «Väljapanek vananeb, see vajaks värskemat lähenemist. Uue kümnendi jaoks on vaja uut väljakutset, et panna vanad esemed värske pilgu läbi elama. Päris mitmes muuseumis on seda teed mindud, ja minu arvates õnnestunult.»

Lisaks esemete kogumisele ja eksponeerimisele on teine oluline tegevussuund olnud õppepäevade läbiviimine ja Nõmme ajaloo tutvustamine. Muuseumi algaastatest peale on toimunud koostöös Nõmme raamatukogudega kevaditi ja sügiseti kultuuriloolised jalutuskäigud. «Lisaks sellele oleme jätkanud juba Nõmme haridusosakonna tegutsemise ajal alanud õppekäikude sarja «Tunne Eestimaad». Nii oleme koos Nõmme koolide ja lasteaedade õpetajatega rännanud sügiseti mööda Eestimaad ja külastanud teiste maakondade muuseume, et propageerida muuseumide tähtsust Eesti kultuuriloos. Nende käikude eesmärk on selles, et õpetajad teaksid ja tunneksid uusi ja põnevaid kohti, kuhu nad siis omakorda juba oma õpilasi saaksid viia,» selgitas Loide.

Piret Loide on Nõmme muuseumi juhtinud selle avamisest alates.


Samuti on peaaegu avamisest alates iga kuu vahetunud näitused. «Esialgu oli mõte, et oleks koht, kus Nõmme loomeinimesed saaksid oma töid ja tegemisi tutvustada. Ekspositsioon ei muutu ju nii tihti, aga vahelduvad näitused toovad muuseumi elu ja inimesi juurde. Tore on, et Tallinna ettevõtlusameti turismiosakonna abil on meie muuseumi tee leidnud päris palju välismaalasi. Olen läbi viinud Nõmmet tutvustavaid loenguid ja seminare, samuti tõlgi vahendusel palju ekskursioone soomlastele, aga ka teistele ning need on leidnud kajastamist isegi Soome ajakirjanduses. Nõmme muuseum on üles leitud,» rääkis Loide.

Nõmme muuseum on välja andnud kalendreid, kus on tutvustatud Nõmmega seonduvat – Glehni pärandit, raudteejaamu, Peeter Suure merekindluse objekte. Samuti on kogutud ja publitseeritud nõmmelaste mälestusi, ilmunud on viis raamatut nõmmelaste lugusid. Loide kinnitusel ootavad uued mälestused juba väljaandmist. «Lisaks sellele on muuseumi eestvõttel koostöös kirjastusega Koolibri välja antud koduloolise lasteraamatu «Väike Andi Nõmmel» kordustrükk, samuti kogumik «Nikolai von Glehn: mees, kes rajas Nõmme». Ka Glehni ausambaga on muuseum seotud – võibki öelda, et monumendi idee on muuseumi seinte vahel sündinud. Siin olid väljas konkursile esitatud tööd, siin sai temaga tegeletud. Sellega seoses on üks suur eesmärk saavutatud ja kummardus Glehni pärandile tehtud.»

Seoses kümnenda sünnipäevaga on märtsi lõpuni avatud näitus, kus saab näha Nõmme kultuurilooga seotud inimeste isiklikke esemeid.