Foto: Siim Lõvi

Kuu aega hiljem edastas keskkonnaministeerium MTÜ Tuhala Looduskeskuse ettepaneku keskkonnaametile, kelle arvamuse tulemusena otsustatakse MTÜ Tuhala Looduskeskuse ettepanek Nabala maastikukaitseala moodustamiseks menetlusse võtta.

Põhjalikud taimeuuringud Nabala karstialal jätkuvad ka 2012. aastal. 2010. aasta lõpuks valmis teadlaste osavõtul Nabala lubjakivimaardla piirkonna täiendavate uuringute lähteülesanne 450 km2 alal, mis ongi Nabala karstialale planeeritavate lubjakivikarjääride oletatav mõjuala. Need uuringud nägid ette põhjavee digitaalse modelleerimise kaksikpoorsuse tingimustes, mida Eestis varem tehtud pole.

Kaevandada pole vaja

Kohila, Kose, Kiili ja Saku valla alla kuuluval Nabala karstialal tahetakse avada 2200 ha suurune lubjakivimaardla, mille tagavara ehitusmaavarade arengukava järgi on üle poole miljardi kuupmeetri ja seda jätkuks enne 2008. a. tootmismahte arvestades rohkem kui 250 aastaks.

2008. aasta seisuga on on Harjumaal kaevandamise tarvis ehituslubjakivi aktiivvarudena arvel ilma Nabala maardlata 97 aastaks. Seega pole Harjumaal mitte mingisugust lubjakivi defitsiiti. Sellest targu vaikitakse, sest igal arendajal pole veel oma lubjakivikarjääri.

Maavarade 2009. ja 2010. a. koondbilansi järgi vähenes Harjumaal ehituslubjakivi kaevandamise maht kahe aastaga võrreldes 2004- 2008 aastaga 36 %.

Eeltoodust lähtudes puudub vajadus avada Nabala karstialal lubjakivimaardla , mille varud on 100% põhjavee all ja tehnoloogia kaevandamiseks puudub. Tuhala Nõiakaevust rääkimata võivad hävimisohtu sattuda nelja valla elanike kodukaevud.

Valminud on Nabala lubjakivimaardla kolme planeeritava karjääri KMH-de aruanded, kus Nabala karstiala on teadlikult maha vaikitud. Ja kogu maardla avamise mõjust keskkonnale need KMH-d ei sisalda.

Kirdalu maa-aluse jõe tuvastamiseks kutsusid arendajad ise kohale Soome teadlased georadarmõõtmisi tegema. Tulemused osutusid aga nii tõeseks, et eksperthinnang on keskkonnaministeeriumi kodulehel seniajani eesti keelde tõlkimata.

Lutsa maa-aluse jõe kulgemisjoone kindlakstegemiseks igaks juhuks Soome teadlaste georadarmõõtmistest loobuti. Eestis kasutatava georadari antenn näitas vaid kuni 5 meetri sügavusele ega tuvastanud isegi mitte Tuhala maa-aluse jõe olemasolu.

Mõlemal juhul teatati seejärel avalikel aruteludel rahvale, et georadariga Nabalas karsti ei avastatud (!?).

Nelja valla rahvas ei usu,et selliste KMH-de tulemusena keskkonnaministeerium Ülemiste järve vesikonnas asuvale Nabala karstialale ühtki kaeveluba saaks anda.

Kaevandajatega kohtus

Seoses Nabala maastikukaitseala moodustamise ettepaneku menetlemisega otsustas keskkonnaministeerium 8. juunil 2011 peatada Nabala lubjakivimaardlasse taotletud kaevandamislubade menetlused.

22. juunil rahuldas Tallinna Halduskohus AS Kiirkanduri kaebuse ja tühistas Kohila vallavolikogu määruse Pahkla maastikukaitseala moodustamise kohta.

8. juulil kaebas OÜ Paekivitoodete Tehas keskkonnaministeeriumi kohtusse nõudes käskkirja tühistamist, millega peatati Nabala kaevandamislubade menetlemine. Antud kaebuse võttis Tallinna Halduskohus 1. septembril menetlusse.

2. detsembril ei võtnud keskkonnaministeerium Tammiku karjääri KMH aruannet menetlusse ja tagastas selle OÜ Paekivitoodete Tehasele.

16. jaanuaril 2012 aastal võttis Tallinna Halduskohus menetlusse AS Riverito kaebuse, kus nõutakse keskkonnaministeeriumi käskkirja tühistamist, millega peatati Nabala karstialal kaevandamislubade menetlemine.

Nii OÜ Paekivitoodete Tehase kui AS Riverito kaebuse menetlemisel on Tallinna Halduskohus kaasanud kolmanda isikuna MTÜ Tuhala Looduskeskuse.

Üldsusele jääb kohati mulje nagu oleksid vaidlused Nabala karstialal kaevandamise üle vaibumas. Tegemist on aga näilise vaikusega.

Täpsemalt saab olukorra kohta teavet kodulehel www.tuhalanoiakaevuleappi. com rubriigis "Loe veel", kus Nabala kronoloogiat aegajalt täiendatakse.

Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu kaitseks on kogutud üle samal leheküljel 64 000 häält 109 riigist.