Liivakujude konkurss Narva-Jõesuus Foto: Delfi lugeja Sergei

Viimati - nädal tagasi - valis linnavalitsus välja tualettide tarnija ja paigaldaja: OÜ Harmet teeb seda ligemale 87 000 euro eest. Käimas on veel kaks viimast hanget. Aia tänava ehituse hange avatakse 13.08 ja viimane hange 27.08 viimane puudutab väikevorme, nagu lamamistoolid, riietuskabiinid, laste atraktsioonid, prügikastid jm ranna inventar.

Võrdluseks, et kui praegu on rannaalal umbes 40 prügikasti, siis järgmisel hooajal on neid suvitajate käsutuses kolm korda rohkem. Lisaks ranna-alal väljavahetatavatele urnidele paigaldatakse osa prügikaste Aia tänava promenaadi äärde. Teise, mahukama hankega otsitakse ettevõtet, kes taastaks promenaadiks muudetava Aia tänava teekatte pärast vee- ja kanalisatsioonitorustiku paigaldamist.

1,4 kilomeetri pikkune tänav ühendab Meresuu spa hotelli ja Narva-Jõesuu sanatooriumi. Promenaad kaetakse osaliselt asfaldi ja osaliselt kividega, selle äärde tuleb ka purskkaev. Neli mere äärde viivat kõrvaltänavat on juba uue kivikatte all ja osaliselt on valmis ka liival liikumist lihtsustavad laudteed. Juba on aktiivses kasutused düünidele rajatud terrassid istumiseks ja lamamiseks. Linna elanikel ja külalistel on meeldiv kasutada düünidele rajatud jalgteid.

Järgmisel hooajal saavad suvitajad täies mahus nautida piirdeaiaga paviljone, mis tulevad kahe spa hotelli lähedusse ja Heledasse parki kokku neli paviljoni. Samuti on valmis Kiriku tänaval Hiina paviljon ja vetelpääste torn.

Kümme ajaloolise välimusega supelvankrit on juba valmis, aga võetakse kasutusse tuleval suvel.

Supelvankrite algne mõte oli pakkuda puhkajatele mereveekümbluse nautimise teenust ja Narva-Jõesuus olid need levinud 19. sajandi lõpus ning 20. sajandi alguses. Riiete vahetamiseks ning kümblemiseks kohandatud supelvanker viidi merre algul hobustega, hiljem meeste rammuga.

Nüüdisaegses kuurordis hakkavad supelvankrid täitma müügipaviljoni ja rannatarvete laenutuse otstarvet. Järgmisel hooajal veetakse osa teisaldatavaid vankreid randa ja osa promenaadi äärde. Müügipaviljonid antakse konkursiga ettevõtjatele kasutusse.

Ranna-ala arendus toob linnale edaspidi lisakulutusi. «Näiteks varem lükati rannast tuisanud liiv lihtsalt mööda teed randa tagasi, aga kuna projektiga on rajatud randa piiravad betoonmüüritised, on tarvis hankida tehnikat, mis oleks võimeline koristama tänavatelt liiva ära. Liiv tuleb kokku koguda ja tagasi vedada, sest betoonmüüritis on ees.»

Samuti mõtlevad linnavõimud lisaturvameetmetele. Valvekaamerate paigaldamiseks kuulutatakse välja konkurss.

Inimesed on tehtu suhtes positiivselt meelestatud, aga tunnevad muret selle üle, kuidas projekti käigus valminut säilitada, et vandaalid seda ära ei lõhuks ega maha põletaks. Linnal on tööd ka sellega, et peame rajatised puhtad hoidma. Eriti probleemsed on kaheksa istumis- ja lõkkekohta düünidel. Ilusad kohad, aga nende korrashoid nõuab parajat pingutust.

Lõviosa Narva-Jõesuu rannaala arendamistööde rahast - 2,48 miljonit eurot - tuleb Euroopa regionaalarengu fondi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist. Praegu on enamik hankeid jäänud eelarve raamidesse ja linnavõimud loodavad, et saab hakkama omafinantseeringut suurendamata.

Töödega loodetakse ühele poole saada oktoobri lõpuks.