---

Aga tühjade kätega ei tulnud keegi. Esimesed „kavalerid" olid 1219. a. taanlased, nende abielu ei kestnud kauem kui aastani 1227. Siis tulid ribu-radapidi Mõõgavendade Ordu, Liivimaa Ordu, Taani, siis Saksa Ordu, jälle Liivi Ordu ja lõpuks jõudis pärale ka Venemaa.

Ja ükski neist ei palunud „neiu" kätt! Ega's Harjumaa käekäik pole muust palju erinev. On huvitav märkida, et kihelkonnanimedest ei ole läbi sajandite üldse kannatada saanud Nissi ja Kuusalu. Kirjapilt on tänini sama. Raamatus „Eesti Viikingid" on kirjas 800-900 aasta tagused kohanimed nagu Nissi, siis ka Ürjaste, Nurme jne. Paralleelvormina tuli kasutusele XV sajandil rajatud Riesenbergi mõisa järgi eestikeelse mugandusena Riisipere. Mõisatest saabki rääkida alles 16.sajandist, kirikud kerkisid palju varem. On teada, et 1220.aastal ehitati Võhmataguse (Vomentakae) maakonna keskele Keila kirik. Sagedane on, et üks kirik ehitati ka kolme kihelkonna peale (Hageri 1221.a). Sajandi alguses, 1501. aastal valmis Nissi kirik. Kes on näinud filmi „Verekivi", saab 16.sajandi Nissi ajaloo selgemaks. Uexkyllid ehitasid siia kiriku ja kabeli. Linna putkanud talupoja tapmise ja piinamise eest hukati parun Uexkyll Tallinnas, Harju väravate juures aastal 1535. See märk on tänini kõigile vaadata.

Veel üks huvitav Nissiga seotud episood. Noore pedagoogina külastas Kreutzwald 1822.aasta suvel Jaanilinna. See koht on sügaval laante ja soode keskel peidus olev koht, mille kohta Toa-Jaagup Nissist rääkinud, et seal kuuldud nii marduse kisendamist kui vaimude kaeblemist. Seda kõike kasutanud Kreutzwald ära „Kalevipoja" sissejuhatuses.

Huvitav on veel juhtum Keilas, kus elusalt põletati Klati Jaak ussi nõidumise eest õllekannu sisse. Keila paistab silma põnevate sündmuste rohkuse poolest. Keila kirikuaias on arhitektuuriliselt silmapaistev Vääna kabel, mille on ehitada lasknud kunstnik ja arheoloog Otto Magnus Stackelberg (1786-1828). Stackelbergide dünastia laotab end üle Eesti, nende mõisad olid ka saartel, Venemaal ja Lätimaal.

Lõpetuseks ühe harjulase-luuletaja Leelo Tungla sõnad:
Talved, mis pimestavvalged ja
vagusad
Sügised-kevaded nukrad ja
magusad.
Suved, mis mööduvad lõhnava
varjuna
Siis, kui just hakkasid nendega
harjuma,
Harjumaa...

Uute kohtumisteni!