Kuigi etenduse tegijatel oli üsnagi kindel visioon tegevuskoha ja osatäitjate osas, leiab stsenaariumi autor Jaanus Vaiksoo , et Glehni park tegevuskohana on väga sobiv. «Kujutan ette, kuidas vana Glehn seal ise ringi toimetas, ehitas ja aias mässas.»

«Päris näidendi mõõtu see muidugi välja ei anna, ikka rohkem selline tore kontsert-etendus Nõmme kultuurikeskuses tegutsevatele laulu-, tantsu- ja pilliringidele, kelle esinemisi seob siis Glehni-aegne 20. sajandi alguse olustik, laulupidu ja esimesed nõmmekad, kes siia oma kodu rajasid,» rääkis Vaiksoo, kes sai laulupeomotiivi sissetoomiseks tõuke paari aasta tagusest öökontserdist, kui Jaan Pehk laulis inimesi puupüsti täis palmimajas. «Kui Glehn tegi juba kivist Kalevipoja, tähetorni ja palmimaja, küllap oleks ta ehitanud lõpuks lisaks laevakanalile siia kaldale ka suure laulukaare, mille alt eestlaste vägev laul oleks olnud Soome kuulda.»

Glehni osatäitja Hiid Lepalaan meenutab välimuselt Nõmme rajajat. «Proovid on meil seni sujunud edukalt. Minu kehastatav Glehn peab rahvale kolm olulist kõnet, samuti tuleb esitada Tauno Aintsi poolt spetsiaalselt etenduse jaoks loodud Glehni aaria,» sõnas Lepalaan.

Stsenaariumi kirjutades mõtles Jaanus Vaiksoo Glehni suuremeelsele isetusele luua Nõmmele inimeste jaoks mõnus keskkond, kus oleks hea elada. «Ta oli kõige paremas mõttes idealist ja selles plaanis on ju Glehni unistus ka igati täide läinud – siin on praegu tõesti hea elada. Ja maru kahju, et inimesed omal ajal Glehni vastutulelikkust ja heasoovlikkust sageli alatult ära kasutasid, nii et ta kõiges selles siin pettuma pidi ja Eestist lahkus. Kujutan ette, kui rängalt võis ta seda üle elada, et pidi oma unistused siia maha jätma.»

Nõmme Kevad 2013 täieliku programmiga saab tutvuda siin