Nõmme muuseumi kaks tulemist

Esimene tulemine oli peaaegu 77 aastat tagasi. 13. novembri 1935 Nõmme haridusnõukogu koosolekul otsustati asutada linna muuseum. Nõukogu esimehe, abilinnapea Johannes Kirkmanni (pärast eestistamist Juhan Murumets) ettepanekul kutsuti ellu komitee (nõukogu), kuhu kuulusid seltskonnategelane Jaan Vaga, Nõmme gümnaasiumi direktor Alfred Teaste, koolijuhatajad Mihkel Vilu ja Juhan Aumann (Aomaa). Komitee üleandeks jäi muuseumi organiseerimine ja edasine töö juhendamine. Asjaajajaks valiti Nõmme Majaomanike Panga kassapidaja Anton Marand.

Ruumid saadi samal aastal suletud Nõmme algkooli hoones Pärnu maantee ääres (praegune Nõmme muusikakool). Kohe alustati ka materjalide kogumist, milleks avaldati üleskutsed ajakirjanduses. Esikohal olid eksponaadid kohalikust elust: fotod, trükised ja dokumendid Nõmme omavalitsuse tegevusest, sh ärakirjad volikogu protokollidest ja linnaeelarved, mitme seltsi arhiivid ja fotoalbumid, õlimaal Glehni lossist ja R. Sajora akvarell «Nõmme esimene suvila». Viimane oli maalitud spetsiaalselt Nõmme muuseumi jaoks.

Eraldi nurk oli sisustatud Nõmmel elanud kirjanikule Peeter Grünfeldtile. Eksponeeritud olid tema luulekogud, isiklikud asjad ja teenetemärgid - Kotkaristi ja Eesti Punase Risti III klassi orden.

Nõmme muuseumis oli aga ka üpris eksootilisi esemeid. Olgu siin mainitud kas või Egiptuse surmajumala Anubise kivikuju, dokumente Friedrich Suure ja Wilhelm I allkirjadega jms. Suure panuse just niisuguste esemete saamisel andis nõmmelane, baltisaksa kirjanik ja ajaloolane Peter Zoege von Manteuffel.

Eraldi osa moodustas suur topistekogu Eesti linnu- ja loomariigist. Oli ju muuseumi üks asutajaid Jaan Vaga tuntud topisevalmistaja, kes sel alal oli saanud ka mitmeid auhindu.

1939. aastaks oli fondinimistus juba üle 700 museaali. 1940. aastal, pärast Nõmme liitmist Tallinnaga, kuulus likvideerimisele ka siinne muuseum. Muuseumi fondid anti sama aasta 18. septembril üle Tallinna linnamuuseumile, kus nende alusel kavatseti sisustada Nõmme tuba. See jäi muidugi tegemata kui uue võimu ideoloogiale vastuvõetamatu.

Teine tulemine oli kümme aastat tagasi. 28. veebruaril 2002 avati muuseum uuesti, nüüd Nõmme jaama ruumes. Sellele eelnes pikk eeltöö, hoovõtt oli palju pikem kui 1930. aastate Nõmme linnas. Muuseumi taastamise mõtte käis Nõmme Heakorra Selts välja juba 1990. aastate keskel, mõttega tuli kaasa ka Nõmme haridusosakond, kuid ... asi venis. Korraldati mitmeid koosolekuid ning otsiti maja, kus olla. Kuid alles siis, kui Nõmme jaamas vabanesid sobivad ruumid ja mõtte taha asus linnaosavanem Urmas Paet, hakkasid asjad liikuma. Kujundus valmis sisearhitekt Tiiu Lõhmuse käe all, esimesed eksponaadid tulid erakogudest. Kõike tuli alustada taas nullist, kuid aja jooksul on muuseumi laekunud nii mõndagi huvitavat - Nõmme linnavolikogu haamer, linnavalitsuse hoone projekt, needsamad J. Vaga loomatopised ning palju muud huvitavat. Muuseum on selle juhataja Piret Loide visa töö tulemusena muutunud kultuuriürituste paigaks, välja on antud terve seeria trükiseid mälestustega ning kalendreid.

Kui eelmine muuseum sai töötada vaid vaevalt viis aastat, siis uuel täitus juba esimene kümme. Loodame, et neid kümneid tuleb veel palju.