Helilooja Tõnu Kõrvits oma koduaias. Foto: Jukko Nooni
Kui vaadata üritustesarjale tagasi, siis mõnel juhul on jäänud mulje, et seos linnaosa ja resideeriva helilooja vahel on väga põgus. Tõnu Kõrvits sobib Nõmme resideeriva helilooja tiitlit kandma aga ideaalselt, sest terve oma elu on ta Nõmme mändide all elanud ning ka tema looming on Nõmmest läbi imbunud.

Tõnu Kõrvits on pärit muusikute perekonnast ning tema abikaasa Ingridki on tunnustatud koorijuht. Ta leiab, et perekonnal on olnud suur mõju nii elukutsevalikule kui hiljem ka loomingule. «Kõik kodus toimuv jätab väga sügava jälje. Minu isa (Tõnis Kõrvits - toim),
kes on professionaalne muusik ja arranžeerija, on mind väga palju õpetanud. Orkestreerimise ja arranžeerimise kunsti olen ma just tema kõrvalt tegema hakanud,» meenutab Kõrvits.

Kodupaik kui loomingu mõjutaja

Tõnu Kõrvits peab resideerivate eliloojate sarja toredaks projektiks. «Kui mulle heliloojate liidust
helistati ja küsiti, mis ma sellest arvan, et igas linnaosas võiks olla oma helilooja ja et üks neist võiksin olla ka mina, meeldis see mõte mulle kohe. Kui küsiti, kus ma tahaksin olla, siis ei olnud muu vastus võimalik - muidugi Nõmmel, kus siis veel. Ma olen kogu elu siin elanud,» sõnas helilooja.

Kõrvitsa arvates on Nõmme tema loomingus väga tähtis. «Kui oma töötoa aknast välja vaatan - ja ma teen seda kindlasti sada korda päeva jooksul -, vaatan ma Nõmmet. See vaade jätab mingisuguse jälje minu loomingusse. Ma ei tea, kuidas, aga siin ei ole teist võimalust,» arvab ta. «Kõik see, kuidas lehed liiguvad, kuidas tuul puhub, männid kõiguvad või valgus muutub roheluses, mõjutab kindlasti ka mu muusikat.»

Tõnu Kõrvitsa muusikat, eriti orkestriloomingut, nimetatakse tihti poeetiliseks, värviküllaseks ja nüansirikkaks. Viimasel ajal ammutab ta sageli inspiratsiooni põhjamaisest loodusest ja meie rahvaviisidest, kuid ka kirjanduslikest sümbolitest. Kui temalt küsida, kuidas ta ise oma loomingut iseloomustaks, arvab Tõnu Kõrvits, et helilooja ei peaks oma pead vaevama sellega, kuhu ta paigutub. «Helilooja ülesanne on kirjutada muusikat ja seda nii hästi kui vähegi võimalik. Muusikat peab teenima, mitte vastupidi - muusika ei teeni sind. See ongi kõige tähtsam,» leiab ta.

Kodukandile pühendatud uudisteos

Resideeriva helilooja ametipostiga käis kaasas ka uue teose kirjutamise kohustus. Tõnu Kõrvitsa uudisteos, mille ta on pühendanud oma kodukandile Nõmmele, kannab pealkirja «Nõmme haikud».

«Eks kodus oli ka väike surve, et võiks kooriloo teha, ja mul ei olnud selle vastu midagi,» meenutab Kõrvits teose sünnilugu. «Teksti kirjutasid minu head sõbrad Maarja ja Kirke Kangro. Andsin neile mõned märksõnad, samuti arvasin, et see võiks olla haikuvormis. Tekst tuli mu meelest väga ilus ja isegi romantiline, just see, mida siia Nõmmele on vaja.»

Uudisteose esiettekanne toimub 27. novembril Nõmme Lunastaja kirikus Tõnu Kõrvitsa autorikontserdil. «Arvan, et see saab olema üks ilus õhtu. Lunastaja kirik on üks mu lemmikkohti, see on nii müstiline, ilus, väga kauni akustikaga, äärmiselt soe koht.»

Kaks päeva varem, 25. novembril toimub aga resideeriva helilooja programmis Nõmme kultuurikeskuses nostalgiadisko «Eighties Coming Back», kus juba aastaid oma lähikonnas DJna tuntud Tõnu Kõrvits mängib plaatidelt enda meelismuusikat.

«Ma lasen seda muusikat, mis on mulle kunagi palju tähendanud, millega koos ma 80ndatel üles kasvasin. Mäletan, et kui olin 12-13-aastane, oli siinsamas kultuurikeskuses igal nädalal laupäeviti disko. Ma olin iga kord kohal, mitte et tantsida, vaid ma olin seal saali nurgas ja kuulasin. Mida seal kõike mängiti! Duran Durani, Roxy Musicut, Elton Johni, Dexy's Midnight Runnersit, Police'i - 1980ndate põhipunte ja esinejaid. Ma lihtsalt kuulasin seda ja ma lihtsalt armastasin seda muusikat.»

«Kui mulle pakuti võimalust oma resideerimiskuu jooksul Nõmmel midagi veel teha, siis mõtlesin, et teen sellise õhtu nagu 30 aastat tagasi. Lasen sama muusikat, et kõik tunneksid ennast hästi ja kogeksid õnnetunnet,» tutvustas Tõnu Kõrvits õhtut.

Tõnu Kõrvits

  • Sündinud 9. aprillil 1969. aastal Tallinnas, Eesti Heliloojate Liidu liige 1994. aastast.
  • Kirjutab muusikat nii kammer- kui sümfoonilistes žanrites. Tema orkestriteoseid iseloomustab hea dramaturgiatunnetus ja värvikas orkestratsioon.
  • Lõpetas 1994. aastal Raimo Kangro kompositsiooniklassi Eesti Muusikaakadeemias ning jätkas aastatel 1994-1998 magistrantuuris professor Jaan Räätsa juhendamisel. Osalenud noorte arranžeerijate meistrikursustel Hilversumis (Holland, 1997) Metropole Orchestra ja dirigent Vince Mendozaga ning Stephen Montague kompositsiooni-meistriklassis Gdanskis (Poola, 1998).
  • 2001. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooni ja orkestratsiooni õppejõud.
  • Tema teoseid on esitatud lisaks Eesti nüüdismuusika festivalidele paljudel rahvusvahelistel festivalidel.
  • Heino Elleri nimelise muusikapreemia laureaat (2001). 2003. aastal võitis tema orkestriteos «Eldorado» rahvusvahelisel Lepo Sumera nimelisel noorte heliloojate konkursil III preemia.
  • 2006. aastal pälvis kultuurkapitali stipendiumi «Ela ja sära», 2007. aastal autasustati teda Eesti Muusikanõukogu aastapreemiaga panuse eest Eesti orkestrimuusikasse.
ALLIKAS: EESTI MUUSIKA INFOKESKUS

Üritused

Reedel, 25. novembril kell 20 algab Nõmme kultuurikeskuses (Turu plats 2) nostalgiadisko «Eighties Coming Back». Pilet 5 eurot / soodus 3 eurot tund enne algust kohapeal.

Pühapäeval, 27. novembril kell 17 algab Nõmme Lunastaja kirikus (Õie 10) Tõnu Kõrvitsa autorikontsert. Kavas soolo- ja ansambliteosed ning koorimuusikat. Tütarlastekoor Ellerhein Ingrid Kõrvitsa juhatusel toob esiettekandele uudisteose «Nõmme haikud», kammerteoseid esitavad Iris Oja (metsosopran), Virgo Veldi (saksofon), Ingely Laiv (oboe), Robert Traksmann (viiul), Laur Eensalu (vioola), Vambola Krigul ja Kristjan Mäeots (löökpillid) ning Ulla Krigul (orel). Nõmme Lunastaja kirikusse valmistab kohaspetsiifilise video kunstnik Eva Labotkin. Tasuta!