Nõmme postiteenistuse esimene sajand

Nõmme kasv ja püsielanikkonna kujunemine tõi möödunud sajandi alul üha teravamalt esile oma postiteenistuse vajaduse. Kirjade saatmiseks Nõmmelt tuli need viia Tallinna või anda raudteejaamas rongi postivagunisse. Nõmmele tulev post võeti postivagunist aga raudteevahi putkasse, kus igaüks kirjale ise järele pidi minema.

1912. aasta sügisel astutigi suur samm edasi, ametlikes väljaannetes ilmus lakooniline korraldus, mis eesti keeles kõlab: «1. oktoobrist 1912 avada Looderaudtee Tallinna-Keila lõigul asuval Nõmme platvormil igasuguste postsaadetiste vastuvõtt ja väljaandmine.»

Samast päevast hakkas kirjadele ilmuma venekeelne tempel ПЛТФ.НЕММЕ СЕВ.ЗАП.Ж.Д, mis tõlkes tähendab: Nõmme platvorm Looderaudteel. 1912. valmis postkontorile ka hoone, Nikolai von Glehni enda projekteeritud nn torniga maja jaamahoone taga. Mõningatel andmetel paiknes postkontor algselt siiski jaamahoones, millele viitab kaudselt ka tekst postitemplil. Selleks hakati jaamale ehitama isegi teist paviljoni, mis valmis 1914. aastal ning kus sama aasta 1. mail alustas tööd telegraaf. Aga 1915. aastast tuli siiski kasutusele uus postitempel lakoonilise venekeelse tekstiga HEMME ЭСТЛ. (st Nõmme Eestimaa kubermangus).

1. detsembrist 1917 sai Nõmme posti- ja telegraafikontori õigused. 22. novembrist 1918 oli Nõmme postkontor täieõiguslik Eesti Vabariigi postiasutus, järgmisel aastal tulid kasutusele ka postitemplid, kus juba eestipäraselt «NÕMME EESTI» kirjutatud.

«Torniga majas» Jaama 14 tegutses postkontor ainult veidi üle kümne aasta. Kui majja asus Tallinna Krediidipanga Nõmme osakond, koliti ajutiselt hoonesse Pärnu mnt 87, praeguse raamatukaupluse kõrval (hilisema numeratsiooni järgi 275, lammutati 1980. aastate lõpus). Kui 15. oktoobril 1930 avati Nõmme uus jaamahoone, kolis sinna ka postkontor. Detsembris 1964 koliti aga Nõmme ja Hiiu vahele, aadressile Pärnu maantee 303. Jaamahoonesse jäi esialgu telefoni keskjaam. 17. juulist 2000. aastast töötab postkontor taas seal, kus alustati - Nõmme jaamahoones.

Peab nentima, et Nõmme postiametnikud on minevikus olnud innukad kaasalööjad kohaliku omavalitsuse tegevuses ning seltsielus. 1917. aastal oli postkontori tolleaegne ülem Rudolf Mets üks Nõmme Elanike Komitee saadikuid. Nimetatud kogu tegi ära suure töö Nõmmele aleviõiguste taotlemisel. Eesti Vabariigi päevil töötas postkontori ülemana pikemat aega (1921-1938) Karl Lall, kes oli linna volikogu liige ning linnanõunik, tegev mitmes organisatsioonis: Nõmme Majaomanike Seltsi juhatuses, Nõmme Majaomanike Panga nõukogus jm.

Aeg läks, Nõmme kasvas nii territooriumilt kui elanike arvult ja laiendada tuli ka postiasutuste võrku. Kuna 1920.-1930. aastatel allusid nii raudtee kui post teedeministeeriumile, oli otstarbekas korraldada seda teenust mööda raudteed, kasutades jaamu ühtlasi postiasutustena. Nii avatigi 1925. aasta septembris-oktoobris postiagentuurid Pääsküla ja Liiva jaamas. Viimane kandis kuni 1930. aastani Raudalu nime, kuna Liiva-nimeline agentuur oli Vasalemmas juba olemas. 1932. aasta jaanuaris asutati agentuurid Rahumäe, Hiiu ja Kivimäe jaamas.

Pärast sõda tegutses edasi Rahumäe (kuni märtsini 1957) ja Kivimäe (kuni 1960. aastani Kivimäe ning seejärel kuni oktoobrini 1979 Tallinn-15 nime all). Vahepeal suletud Pääsküla avati taas 1954. aastal Tallinn-9 nime all ning 1957 avati sidejaoskond Männikul nime all Tallinn-12. Nõmme nimi kadus postitemplilt 1961. aastal, siis asendas seda Tallinn-16.

Pärast Eesti taasiseseisvumist tõstatus ka vanade ajalooliste nimede ennistamise küsimus. Kui ajalooliste tänavanimede taastamine läks võrdlemisi libedalt, oli postkontorite osas tee pikk ja okkalisem. Allakirjutanu esitas sellekohase üleskutse ehk ennistada nii Nõmme, Pääsküla kui ka teiste Tallinna ajalooliste osade postinimed juba 1992. aasta märtsis Õhtulehes. Nõmme sai oma nime tagasi 2000. aastal avamisel uues-vanas asupaigas, Nõmme jaamahoones. Sel puhul oli emiteeritud ka postkaart ning käibis eritempel. Pääsküla nimi ennistati 2001 ning samal aastal sai ka Tallinn-12st Männiku.