Sooviga pingestada hoonestust võiks postkontori majal olla juurdeehitus, kuhu sobiks näiteks restoran. Keila Leht
Töö, milles on noorele arhitektile omast lennukust, köidab ideede rohkuse ja julgusega. Isegi siis, kui toodud lahendused kunagi ei realiseeru, juhivad töös toodud seisukohad tähelepanu vajadusele muuta Keskväljaku piirkond taas linna keskuseks, nagu see on olnud sajandeid.

Koostatud projekti sisuks on linna keskväljakut ääristava hoonestuse tihendamine ning seeläbi kesklinnale omaseid teenuseid pakkuvate asutuste arvu kasvatamine.

„Miljööväärtusliku ala ja vanalinna hoonestus on kesklinna jaoks hõre," nendib autor.

Keskväljaku servas on mitmeid kinnistuid, kus kunagi olnud hoonete asemel haigutab juba pikemat aega tühjus. Üks selliseid asub Raeapteegi ja perearstikeskuse vahel, kuhu Kaia arvates sobiks isegi pisut kogukam hoone, kui seda on kõrvalasuvad. Teine tühi plats asub kunagise kaubamaja ehk praeguse loomakliiniku kõrval, kus möödunud sajandi lõpus paiknes kauplus Tallinn. Sellel, vast kõige magusamal krundil näeks noor arhitekt multifunktsionaalset hoonet, kus asuks hotell, bürood ja eksklusiivsed korterid. Kinnistu kaarjas tänavajoon võimaldaks projekteerida tavapärasest põnevamat hoonet ning akendest avaneks võrratu vaade kirikule ja selle ees olevale platsile. Kolmas tühi koht on ringtee servas tulevase politseimaja kõrval, kus kunagi asus õpetajate maja ja apteek. 

Kõige magusamal krundil loomakliiniku kõrval näeks noor arhitekt multifunktsionaalset hoonet, kus asuks hotell, bürood ja eksklusiivsed korterid
Keila Leht

Sellelgi tänavanurgal võiks olla kesklinna vääriv esinduslik hoone. Veel ühe pilkupüüdva hoone kavandas Kaia postkontori külge, et sellelgi tänavaküljel oleks hoonestus pingestatum ja kahe hoone kõrguste vahe vähem silmatorkav. Suure aknaga juurdeehituses võiks asuda restoran, pakub autor.

Keskväljaku läänepoolse osa hoonestuses näeb töö ette vähem muudatusi. Autor suhtub respektiga kultuurikeskuse ja Lätte erakooli majja kui näidetesse omaaegsest arhitektuurist ning tundub, et kui aega annaks tagasi keerata, muudaks ta endiseks ka kunagise kino Saluut väljanägemise. Veelgi enam, väljaku keskteljel näeks autor purskkaevu, mis tõstaks nõukogude aja arhitektuuri suursugusust veelgi. Noore inimese selline mõttekäik on mõistetav, sest Kaia sündis ajal, mil Eesti oli taas vabaks saanud ja omaaegse arhitektuuri suhtes puuduvad tal eelarvamused.

Kõige pöörasem idee, mida Kaia oma lõputöös välja pakub, on muuta linna keskväljak ainult jalakäijate tsooniks ja seda kirikust kuni Keskpargini. „Nägemuse kohaselt puudub edaspidi kesklinnas liiklusvool, see on suunatud ümber keskuse. Samas on arvestatud, et kõiki seal asuvaid ametkondi oleks kerge külastada. Linnapildis ei kerki esile parklad, samas normatiivi järgi on neid piisavalt ja varuga," kirjutab ta lõputöös. 

Kesktelg. Vaade kiriku suunas.
Keila Leht

Kuigi raskesti teostatav, on mõttel autovabast südalinnast jumet. Juba praegu läbib Keskväljakut väga palju autosid ja liiklustihedus suureneb aastatega veelgi. Kaubaautod on ümber linna suunatud, sõiduautod, mis Vasalemma poole teel, sõidavad endiselt läbi kesklinna.

Üle Keskväljaku sõidavad ka linna loodeossa jäävate eramurajoonide elanikud, poodide külastajad, rääkimata nendest, kes elavad üle raudtee - sinna pääsemiseks teist võimalust ei olegi.

Parklaid on Keskväljakul praegu tervenisti neli. Kaia arvates on enamusele kesklinna hoonetele võimalik autoga läheneda nende tagaküljest ja see jalakäijate tsooni loomisele takistuseks ei saaks. Pealegi näeb ta oma töös ette maa-aluseid parklaid, näiteks Tallinna maantee otsa sinna kavandatud hotelli ja kortermaja alla.

Kooli lõputööd koostades oli Kaia põhjalik, uurides arhiivimaterjale ja küsitledes linnaelanikke. „Huvi Keila kujundamise vastu tekkis isiklikel põhjustel, sest olen Keila linna kodanik," põhjendab ta teemavalikut.

 „Linnakeskuse uurimine ajaloolistel ja struktuursetel tasanditel kujundas arusaadavama pildi reaalsetest arengusuundadest ja perspektiividest. Töötades arhiivis olevate materjalide ning täna töös olevate projektidega, sain suuna, millest lähtuda ning kuhu poole liikuda."

Lõpetuseks olgu veel kord lisatud, et toodud mõtted ja pildid on pärit arhitektuuritudengi lõputööst - tegelikkuses on tuhat takistust, miks üks või teine idee ei teostu. Aga unistada ikka võib.

Erakogu

Kaia Lähker: tahtsin teha lõputöö kodulinnast

Miks valisite edasiõppimiseks arhitektuuri eriala ja kaua olete seda juba õppinud?
Arhitektuuri leidsin ma juhuslikult, kui otsisin, mida ülikoolid ja kõrgkoolid enda õppekavades pakuvad. Joonistamine ja joonestamine istusid mulle, kui Tehnikakõrgkoolist leidsin rakendusliku arhitektuuri, oli kõik selge. Õpe kestis neli aastat ja nüüdseks olen ma selle kooli lõpetanud.

Kas valisite Keila oma töö teemaks ainult seetõttu, et see on teie kodulinn, või põhjusel, et linna keskuse praegune üldpilt võimaldab fantaasial lennata lasta?
Valisin Keila enda lõputöö teemaks põhiliselt seepärast, et ta on mu kodulinn. Keila linnakeskus ei olnud alguses mu töö põhiteemaks, see kujunes nii välja eeltöö ja linna analüüsi käigus.

Kas Teile ei tundu, et Tallinn on liiga lähedal, et Keilast teha arhitektuuriliselt põneva keskusega linna?
Ma arvan, et Keilat ja Tallinna ei saa sellisel tasandil võrrelda. Keila on ju väike linn. Tallinna lähedus on pigem pluss kui miinus. Keilale on vaja selle pärast natuke juurde anda nii välimuses kui sisus, et Keila enda inimestel oleks täisväärtuslikum elu. Kui meie enda elukeskkonna muutuse tõttu tuleb väikelinna rohkem külalisi, on see juba linnaelu edendajatele boonus.

Mida arvate linnaelu (butiikide, kohvikute, kinode jms) koondumisest kaubanduskeskustesse, mis muudavad linnad äravahetamiseni sarnaseks?

Taoline kaubanduskeskuste hullus minule ei meeldi. Selline suund viib teenusepakkujad enamasti just linnakeskusest välja, kuna „kaubanduskarpe" tehakse valdavalt linna äärde. Üldiselt mulle tundub, et see suretab linnakeskuses teenuste pakkumise välja või kindlasti hõrendab just erinevate teenuste kättesaamist.

Nimetage mõned hooned Keilast, mis Teid arhitektuuriliselt paeluvad?
Keilas on palju erinevate ajastute hooneid, mis minu pilku püüavad.
Keila kirik on mulle alati meeldinud. Samuti jaamahoone, eriti pärast renoveerimist. Silma jääb Jaama ja Haapsalu mnt ristil, Jaama 8 tellistest vana tööstushoone, kuigi ta on räsitud ja näeb välja kui tondiloss.
Mulle meeldib väga ka meie uus koolimaja. Sealne planeering on minu meelest vägagi läbitöötatud ja keskendunud just nendele, kes seal tööd teevad .

Kas teie töö juhendaja, jaapanlane Tomomi Hayashi on ka ise Keilas käinud?
On küll käinud. Tomomi käis Keilas mu lõputöö eeltöö ja analüüsi ajal. Ma lähenesin asjale üsna emotsionaalselt ja kohati liiga sügavalt. Pärast Keilas käimist oli tal minust kergem aru saada ning oskas palju paremini mind suunata ja juhendada.

Kaia diplomitööd palusime kommenteerida Keila linnaarhitekt Kaire Koitnel:
 „Arhitektuuri eriala lõputöö koostamine on just niisugune protsess, kus saab näidata kõike, mis eriala õppimisel on omandatud. Erinevalt tulevasest tellimuspõhisest projekteerimistööst ei esitata lõputööle kõiki reaalsest elust tulevaid piiranguid, nagu tavaliselt on omaniku ja naabrite konkreetsed soovid, raha ja vahendite hulk, ajafaktor jne.
Seega on kooli lõputöö just õige koht, kus noor arhitekt saab projekteerimisel ilmselt viimast korda rakendada kogu oma fantaasiat ning tänu juhendajale ka praegusel juhul rahvusvahelist kogemust. Nimetatud töös on need lennukad ideed Keila linnas viidud päris aktuaalsesse teemasse.
Aeg näitab, kuidas Keila keskosa järk-järgult välja kujuneb, kuid juba täna on muutumas Keskvälja 8a ning Keskväljak 13 ja 13a.