Sandra Sentjurin. Foto: Viimsi Teataja

Sandral on Eestis ka oma toitlustusettevõte Sandra Sentjurin Food Production, mis tegeleb kookide ja tortide tellimustega, suvesündmuste ja käsitöökommidega.

Kui Sandra on Eestist ära, siis panustab ta interneti vahendusel ning ettevõttega tegeleb ema. Sandra tegeleb ka ravimtaimede korjamise, jooksmise ja joogaga.

Sandra, olete aastaid olnud viimsilane. Kui palju mäletate oma siinsest lapsepõlvest?

Lapsepõlvekodu oli mul Tallinnas, esimene kokkupuude Viimsi vallaga oli lasteaeda minek. Kui paljud lapsevanemad soovivad leida kodule võimalikult lähedast lasteaiakohta, siis mina käisin Tallinnast Viimsisse Piilupesa lasteaeda. Peamiseks põhjuseks oli siiski see, et samal ajal ehitasid vanemad meie Haabneeme kodu. Esimesed kuus klassi õppisin Tallinnas, seejärel tulin Viimsi Kooli, mille lõpetasin 2012.aastal. Seejärel võtsin aastaks aja maha, et mõelda oma mõtted selgeks.

Kas siis algas Teie huvi kokanduse vastu?

See kirg oli minus juba varem. Vanavanaema, vanaema ja ema on meie peres läbi aegade olnud suured küpsetajad. Alustades lapsepõlvega – olen harjunud, et kodus on alati lõunaks ja õhtuks ema tehtud soe söök! Sinna kõrvale aga vanavanaema hõrgud koogid ja küpsetised. Kokandushuvi on nii minus alati olnud, ent eks ühel hetkel tuli aeg, mil tundsin: nüüd võib oma ideid teistega jagada!

Vaheaastal õpib nii mõndagi, ent kuidas on lood kooliõpingutega?

Selle aastaga sai mulle selgeks, et soovin liikuda omaunistuste realiseerimise poole. Esitasin avalduse Inglismaa südames asuva Birminghami linna ülikooli, ent seejärel otsustasin, et ma siiski ei lähe sinna. Olen õnnelik, et 2013. aasta augustis mõtlesin ümber ning võtsin sealse kooliga kontakti. Mulle anti võimalus siiski alustada õpinguid. Enne Inglismaale minekut käisin toiduainetööstuse erialasid vaatamas ka Eestis, ent kahjuks ei leidnud endale sobivat. Möödunud aastal keskendusime ülikoolis peamiselt toiduainete tööstuse baastõdede õppimisele. Õppeaineiks on näiteks retsepti- ja toiduarendus, tööstuslik toitlustus, toidufotograafia, meedia toiduainetööstuses ja toidustilistika. Viimane pakkus mulle kõige enam huvi. Üks asi on see, kui kokk teeb ja stilist annab stiili, teine aga see, kui kaks inimest on ühes isikus! Lisaks pakub mulle väga huvi toiduajakirjandus.

Õppisite retseptide loomist. Kas loengusarja põhjal on tõesti kõigil võimalik luua päris omi retsepte?

Oleneb inimesest. Minu retseptid tulevad mulle lihtsalt pähe mõeldes, jalutades, nautides! Lähen näiteks suurde toidupoodi, jalutan mööda vahekäike, mõtlen maitsekombinatsioonide peale. Poe suurus, kus retseptidele mõtlen, ei ole oluline. Nii näiteks on nii mõnigi retsept sündinud Viimsi Comarketis. Kui liiga kauaks korviga riiulite vahele jalutama jääda, siis tunnen, kuidas turvamehed mind jälgivad. Lisaks kaubanduskeskustele jõuavad minuni retseptid ka mere ääres olles. Üks erilisemaid paiku on kahtlemata Haabneeme rand.

Kui palju olete retsepte loonud?

Retsepte on kindlasti 200 ringis, tunnistan, et ma ei ole neid kokku lugenud. Minu esimeses raamatus “Magustoitudega ümber maailma” on 80 retsepti ning tänavu detsembris ilmunud raamatus “Magusakunst” on 60. Lisanduvad siis blogis olevad, vihikutesse kirjutatud ning idee tasandil retseptid. Kokaraamat “Magustoitudega ümber maailma” sisaldab erinevatele kultuuridele omaseid magustoite. Lisaks kirglikule huvile toidumaailma vastu armastan ma ka reisida ning reisil olles süüa. Tantsimisaastate jooksul on mul seda mõlemat õnnestunud teha, samuti olen seeläbi tutvunud heade inimestega, tänu kellele see raamat sai sündida. “Magusakunst” valmis alles tänavu. See idee tuli minu ülikooliõpingute ajal. Inglismaa õppejõud on kõik töötanud või töötavad tänaseni oma erialal, mõni on restorani peakokk. Kirglikud õppejõud sütitasid minugi energia ja tahtejõu. Kodus Haabneeme rannajoontpidi jalutades hakkas raamat mõttes edenema. See on üles ehitatud põhimõttel, et magustoitudes kasutame marju ja puuvilju ning iga produktiga on kolm retsepti – tort, magustoit ja küpsetis.

Kas eelistate magusaid roogi soolastele?

Teen ka soolaseid toite, ent leian, et magusad hõrgutised annavad suurema võimaluse mängida. Ka emotsioone ja silmailu on toitu nautides rohkem.

Millised kokaraamatud on Teie kodus?

Neid on ikka üksjagu. Enne blogi avamist sirvisin kokaraamatuid iga päev, nüüd enam mitte. Rohkem meeldib mulle kokaraamatuid raamatupoodides lapata. Üldjuhul ei loe ma raamatuid mitmeid kordi, seetõttu vaatangi poes ja koju lähen ilma raamatuteta.

21-aastane, oma firma, esimesed kokaraamatud… Milline on Teie tulevikusiht?

Mul on kolmanda kokaraamatu idee olemas. Soovin kooli lõpetada, et seejärel Eestisse kohe tagasi tulla. Hetkel on ettevõte pigem pisike pereäri, millesse oma energiat panustada. Soovin arendada seda suuremaks ja miks mitte aastate pärast oma kohviku luua. Kooli lõpuni käin Eestis vaid vaheaegadel.

Mis koht aitab Teil Viimsis aega maha võtta?

Minu vaieldamatu lemmik on Haabneeme rand. Suvel käisin seal ilmast olenemata igal õhtul – tegin pilte ja nautisin päikeseloojangut. See oli punkt minu päevale. Kui Inglismaal koduigatsus tekib, siis vaatan just neid suviseid Haabneeme fotosid.

Kuidas on lood kriitikaga?

Minu isa on heas mõttes kõige kriitilisem sööja, tänu temale olen mitmeid retsepte täiustanud. Tal on minu hõrgutistele alati kaks reaktsiooni. Üks neist: “Mhm, see on hea,” annab sõnumi, et midagi peab muutma. Mulle meeldib, et ta põhjendab ka alati ära. Kui ta aga kinnitab, et talle väga maitseb, siis tean, et toit on õnnestunud. Pere tagasiside ongi minu jaoks kõige olulisem kriitika: meie nelja – ema, isa, õe ja minu – arvamus kokku on kõige konstruktiivsem kriitika.

Kas oma sõpradele teete tähtpäevatordid ise?

Sõpradele suurima hea meelega, aga minu enda tähtpäeva puhul peaks tordid tegema kindlasti keegi teine. (Naerdes)Minu retseptide järgi loomulikult!

Pohlakringel Camemberti juustuga

blabla

Tainas: 4 dl jahu, 11 g kuivpärmi (1 pakk), 2 sl suhkrut, 1 dl

vee ja piima segu, 50 g toasooja võid. Täidis: 200 g toorjuustu,

2 munakollast, 0,75 dl suhkrut, 2 sl vanillikastme

pulbrit, 200 g Camemberti juustu, 2–3 dl pohli.

l Pärmitaina jaoks sega omavahel

kuivained. Soojenda veepiimasegu

37 kraadini. Vala kuivainete

hulka ning sõtku hulka

ka või. Sõtku tainas ühtlaseks ja

kata kauss puhta rätikuga. Lase

tainal soojas kohas vähemalt

kahekordseks kerkida.

l Täidise jaoks lõika Camemberti

juustult koor, seejärel viiluta

õhukesteks laastudeks. Sega

kokku toorjuust, munakollased,

suhkur ja vanillikastmepulber.

l Rulli jahusel pinnal pärmitainas

õhukeseks ristkülikuks. Aseta keskele vooruna täidis ja Camemberti

juust. Tee ristküliku mõlemale küljele 3 cm laiused

sisselõiked. Punu kringel kokku, keera ringikujuliseks ja soovi

korral pintselda üle lahtiklopitud munaga. Küpseta kringlit

200-kraadises ahjus 25 minutit.

Ahjuõuna-jogurtitort õunakuubikutäidisega

bla

Põhi: 2,5 dl kaerahelbeid, 80 g võid, 2 sl fariinsuhkrut. Vahele:

4 õuna, 1 sl võid, 3 želatiinilehte, 1 tl kaneeli, 1 tl vanillsuhkrut.

Täidis: 8 dl ahjuõunajogurtit, 4 dl vahukoort, 2 sl

tuhksuhkrut, 1 sl vanillsuhkrut, 8 želatiinilehte.

l Põhja tarvis sulata

või fariinsuhkruga,

sega hulka

kaerahelbed. Kata

sellega 20–24 cm läbimõõduga

ja küpsetuspaberiga

kaetud

koogivormi põhi.

Küpseta põhja

200-kraadises ahjus

10 minutit ja lase seejärel täielikult maha jahtuda.

l Vahele valmista õunatäidis. Haki kooritud õunad väikesteks

kuubikuteks. Pane želatiinilehed külma vette paisuma. Sulata

potis või, sega hulka õunakuubikud, kaneel ja vanillsuhkur. Kui

õunad on pehmeks muutunud, pigista želatiinilehtedest vesi

välja ja lisa õunte hulka. Sega ühtlaseks ja lase täielikult maha

jahtuda.

l Täidise jaoks pane želatiinilehed külma vette paisuma. Vahusta

koor, sega hulka ahjuõunajogurt, tuhksuhkur ja vanillsuhkur.

Sulata väheses kuumas vees üleliigsest veest tühjaks

pigistatud želatiinilehed ja sega täidise hulka.

l Määri kaerahelbepõhjale ühtlane kiht õunakuubikutäidist, seejärel

vala peale ahjuõunakreem. Aseta tort 5–6 tunniks külmkappi

tahenema.

l Enne serveerimist kaunista tort kuivatatud õuntega.