Noored täna ja veerand sajandit tagasi – ühisosa on vähe

Rae valla üheks parimaks noorsootöötajaks valitud Nele Pilman võrdleb kaasaja noori 25 aasta taguse ajaga. Jüri gümnaasiumi arendusjuhina töötava Pilmani meenutustest koorub välja tõdemus, et sarnaselt suurte muutustega ühiskonnas on samavõrra erinevad ka tänapäeva noorte hirmud, muusikalised eelistused, bränditeadlikkus ja
vaba aja veetmise viisid.

Kes oli 25 aastat tagasi populaarne noor?

Populaarne noor oli mõneski mõttes üsna sarnane praegusega. Alati on veidi pahelised, piire katsetavad noored olnud need, kellele veidi alt üles vaadatakse ja kelle järgi tahetakse kas joonduda või lihtsalt jaatatakse nende tegevust, et mitte ise nii-öelda pidurina paista. Kuna siis oli erinemine tihti jõulisem ja ka kerge protestinoodiga, siis need „tegijad“ paistsid eriti hästi ka silma. Kindlasti oli popp ka see noor, kes sai käia välismaal, omas seal sugulasi või tuttavaid ning sai erinevaid asju, mida teistel veel polnud.

Kuidas ta veetis oma vaba aega?

Noored olid ikka palju õues. Oluline oli aega veeta sõpradega, olenevalt vanusest, kas mängides või niisama erinevaid asju katsetades ja uusi territooriumeid avastades. Piiride kompimine selle väga erinevates tähendustes oli väga aktuaalne.

Millist muusikat tol ajal eelistati?

Valdavalt oli see diskomuusika, mida Noored täna ja veerand sajandit tagasi – ühisosa on vähe vanemad tihti vaibakloppimiseks kutsusid. Kui eelneval perioodil oli oluline nn välismaine muusika, siis sel ajal toimus väga jõuliselt Eesti muusika sisenemine. Alustasid mitmed praeguseni tegutsevad nii tollased disko- kui ka rokkbändid (2 Quick Start, Terminaator jt). Siiski kuulati ka välismaist diskot ja disko oli oluline!

Kas ka siis oli tähtis kanda nn firmariideid?

Võimalusi firmariiete hankimiseks ei olnud just paljudel. Suurem osa aga ei teinud ka vahet nn firmariietel ja Kadaka turult ostetud koopiatel. Kõik, mis tundus välismaine, värviline ja kasvõi „kahe triibuga Adidas“, oli in. Kui noorel aga selliseid riideid polnud, siis see teda märkimisväärselt ei mõjutanud. Oluline oli juba see, kui vähemalt mõnel sõbral sellised riided olid.

Millised olid tolle ajastu hirmud noore jaoks?

Koolis oli ikka hirm või ka hoopis austus õpetajate ees. Eksida väga ei tihanud või siis pigem vahele jääda. Karistus oli see, mis hirmutas – oli see siis halvakspanu, häbistamine, käskkirja saamine koolis, karistused kodus või ka politsei ees. Hirm oli selle ees, kui vanem pidi kooli tulema. Hirmud olid sellised käega katsutavad. Oli teada, et valesti tehes tuleb ka tagajärg.

Kui suur oli meelemürkide tarvitamine ja vägivald toonaste noorte seas?

Alkoholi ja tubakat sai noor ikka vabalt kätte ning müüja n-ö ärarääkimiseks polnud vaja eriti vaeva näha. Kas nüüd seesama hirm või miski muu, kuid sellelaadne tegevus toimus varjatumal kujul. Narkootilised ained ei olnud veel eriti kättesaadavad ja noored piirdusid siiski nii-öelda legaalsete meelemürkidega. Vägivald oli kindlasti olemas ja seda oli võib-olla isegi rohkem kui praegu. Sellele ei pööratud toona aga nii suurt tähelepanu ning küllap oli ka see üks teemadest, mida sel ajal „olemas polnud“. Ka kannatav pool ei olnud avatud sellest rääkima, see oli justkui igaühe oma asi.

Kui lihtne või raske oli toona noori ühistesse tegemistesse kaasata?

See oli kuidagi selline ülemineku periood ka ühistegemistes – koolis suunatud ühistegevused ei haaranud eriti noori. Seda peeti endiste pioneerijuhtide nõmedaks tegevuseks (tihti tähendust mõistmata), kuid kõigest, mis oli olnud enne, tuli kindlasti vabaneda. Noored tegid pigem ise ühistegevusi ja mõtlesid asju välja. Iseasi, kas see alati ka täiskasvanutele meeldis.

Kes on tänapäeval noorte hulgas popp?

Arvan, et endiselt on popp veidi paheline isik, samas on popp olla ka tark. Popp on noor, kes on enesekindel, sõbralik, hea suhtleja, ettevõtlik, kaasahaarav, sütitav ja igati aktiivne. Kindlasti on üks ühendav joon ja populaarsust üha kasvatav trend liikumisharrastus, mis nii ühendab kui ka näitab teatud staatust ja kuuluvust, olgu selleks siis kas professionaalne sport või nn tänavasport.

Kuidas ta veedab oma vaba aega?

Noorte vaba aeg on üsna etteplaneeritud: trennid, huviringid jms. Niisama uitamist ja iseseisvat avastamist on vähem, kuigi kindlasti on ka neid noori, kelle jaoks just niisama hängimine on meelistegevus. Kindlasti määrab selle vaba aja kasutamise ka igasuguste nutividinate kättesaadavus. Paraku on tegemist „huviga“, mis neelab noori ja neile endale teadvustamata, et ikka väga pikaks ajaks nende päevast. Nutikad seosed hoiavad aju oma mõju all ka siis, kui seade korraks käest panna.

Millist muusikat praegu eelistatakse?

Pigem on see ikka selline kergem poprokk ja seda nii Eesti kui ka välisartistide esituses. Noortel on omad iidolid, kellele väga kaasa elatakse ja läbi sotsiaalmeedia on neil võimalus virtuaalselt nende elus lausa osaleda. Iidolid on olnud igal ajal, kuid suhtlus nendega on muutunud järjest vahetumaks. Kindlasti on olulisel kohal ka arvutimuusika, mis näitab selle valdkonna tohutut arengut ja annab tegelikult ka igale huvitatud noorele võimaluse ise muusikategemist kogeda.

Kui oluline on, et seljas oleksid nn firmariided?

Kindlasti on rohkem võimalusi erinevaid brände nii teada kui ka kanda. Noored on pigem bränditeadlikud, aga ka kättesaadavus on see, mis teatud firmariideid laialt levitada aitab. Mingid väga konkreetsed firmamärgid on võib-olla olulisemad teatud gruppides.

Millised on tänapäeva noore hirmud?

Hirmud tunduvad kuidagi kaugemale vaatavad, eksistentsialistlikud – hirm tuleviku ees, kas ikka on parim kool, parim töö, suurim palk? Oluline on teiste heakskiit: välimus, tulemused, n-ö sobitumine pilti. See toob aga kahjuks kaasa enesehinnangu põhjendamatut langust, pingeid, terviseprobleeme. Ja see on paraku järjest kasvanud tendents.

Kui suur on meelemürkide tarvitamine ja vägivald noorte seas?

Igasuguste kontrollmehhanismide arenedes on kindlasti alkohol ja tubakas muutunud vähem kättesaadavamaks kui 25 aastat tagasi. Samas erinevaid viise, kuidas ühte või teist meelemürki hankida, tekib järjest juurde. Lisaks alkoholile on paraku olulise koha leidnud ka narkootilised ained, mille kättesaadavus kindlasti mõjutab oluliselt ka kasutamist. Vägivald oli, on ja jääb. Seda lõplikult välja juurida ei ole ilmselt võimalik. Inimesed on erinevad ja elus on palju situatsioone, kus paratamatult satub ühte piiritletud alasse kokku inimesi, kes ei ole seda ise valinud ja kes ei ole valmis kõiki erinevusi aktsepteerima. Kindlasti paistab vägivald aga rohkem välja, sest teadlikkus on oluliselt kasvanud, inimesi märgatakse rohkem enda ümber ja ka enda õiguste eest osatakse seista.

Kui lihtne või raske on noori ühistesse tegemistesse kaasata?

Kõik oleneb eestvedajast. Noored tegelikult tahavad teha, omavad vägevaid ideid ning viivad palju ka ise ellu. Kui neil lasta kaasa rääkida juba planeerimisfaasis, siis tegutsevad nad ka hea meelega. Alati ei pruugi nii minna aga nn ettekirjutatud tegemiste puhul, mille eesmärki ja seoseid nad ise ei mõista. Pärssivalt mõjub ka ajadefitsiit, mida praegustel noortel on palju – lisaks väga paljudele huvidele elavad paljud noored ka iseseisvat elu, mis tähendab nende jaoks ka kohustusi.