Männid Foto: Kai Simson

„Esmalt tegin avalduse linna keskkonnaametile, seejärel oli vaja lasta koostada dendroplaan, mis läks maksma 250 eurot ning esitada see keskkonnaametile. Mulle saadetud asendusistutuse tingimustes oli kirjas, et koostada tuleb haljastusplaan ja kasutada õppinud aednikku. See kõik ju maksab. Tallinna keskkonnaameti ametnik käis ja vaatas aia üle ning andis oma hinnangu. Lepingu põhjal, mis mulle saadeti, pean istutama kahe männi asemel 55 ühikut ehk 14 uut puud või 55 põõsast. Seda on ilmselgelt liiga palju. Kui mõni nendest välja läheb, tuleb istutada uus,“ rääkis nördinud nõmmelane.

Ta ütles, et see tähendab raieloa saanud krundi omanikule nii suurt ajalist kui ka rahalist kulu ning prognoosis, et praeguseks tehtud kulutused pluss tulevased istikud tähendavad tema perele umbes 1000 eurost väljaminekut: „Mõtlen, et kas ikka oli kasulikum raieluba taotleda või oleks pidanud hoopis puud loata maha võtma ja riskima trahviga. Saan aru, et keskkonnaametil on valem, mille järgi arvutatakse, kui suures mahus tuleb taastusistutus teha, kuid see tundub absurdne. Kui kinnistu omanik peab paari maha võetud puu asemel istutama mitu korda rohkem puid, siis soosibki see seaduslikust tegevusest kõrvale hiilimist ja raieloa taotlemata jätmist.“

Enda sõnul on ta sel teemal konsulteerinud ka elukutselise aednikuga, kes olevat samuti kinnitanud, et taastamisistutuse nõue sellises koguses on jabur.

Küsimusele, kuhu ta uued puud-põõsad mahutada kavatseb, vastas nõmmelane, et kui võimalik, siis teeb mingisugustest hästi vastupidavatest põõsastaimedest aia äärde heki: „Seda muidugi juhul, kui lubatakse. Ka see, kuhu ma need asendustaimed oma aias istutan, on vaja kooskõlastada linna keskkonnaametiga.“

Delfi küsis Tallinna keskkonnaametilt, mille alusel on koostatud valem, mille põhjal arvestatakse, mitu ühikut tuleb istutada maha võetud puude asemel.

Keskkonnaameti haljastuse osakonna juhataja-linnaaednik Rita Krabi vastas, et nõuded, mida raie tegija täitma peab, kehtestab Tallinna linnavolikogu ning need on kõikidele linnaosadele samad: "Tallinna linnavolikogu määruses „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ toodud haljastuse ühiku arvutamise valemi aluseks on metoodika, kus oluline on olemaoleva puu väärtuse näitajad ehk läbimõõt, liik, seisukord, kasvukoht. Seega on väärtuskategooria oluline."

Ta selgitas, et see, kui palju tuleb uusi puid asemele istutada, oleneb mahavõetava puu väärtusklassist. Istikutele kehtib kaheaastane garantiiaeg ja kui selle aja jooksul istutatud istik läheb välja, tuleb see asendada.

Küsimusele, kuidas tagab linnavalitsus kehtestatud nõuete puhul, et kodanik ei läheks lihtsama vastupanu teed ja eelistaks ebaseaduslikku raiet raieloa taotlemisele, vastas Rita Krabi: "Eelduseks on, et inimesed on seaduskuulekad ja hoolivad linna rohelisest elukeskkonnast ning ei raiu puid raieloata. Ebaseadusliku raie eest algatab Tallinna munitsipaalpolitsei väärteomenetluse ning määrab trahvid."