Nuial on tänu Jüri Kivistikule hoopis teine nägu kui pool sajandit tagasi

"Kujutage ette, et on aasta 1960. Nuial oli siis hoopis teine nägu," meenutab Heino Nõgu. Siin kössitasid madalad hallid puumajad, vaid alevi keskel paar suuremat ehitist: keskplatsi ühes ääres rahvamaja ja teises kahekordne, omal ajal uhke maja, mille fassaadil kiri J. Lõmps. Praeguse Kivistiku tänava elamurajooni asemel oli Kitsemäe soo oma kidurate kadakajumpsude ja mätastega. Mäerinnakul, võrdlemisi savikal pinnasel olid Antskoka pere põllud. Vanemad inimesed ikka ütlevad, et vana peremees keeraks hauas imestunult teise külje, kui praegust Nuiat näeks.

Viiekümnendatest aastatest on Nuia seotud Jüri Kivistikuga: 1952-1961. a Nuia MTJ direktorina, hiljem Nuia EPT juhatajana. Tema juhitud väikesest masina-traktorijaamast kujunes tugev ja nõukogude ajal tunnustatud  põllumajandustehnika koondis, mis oli meie kandi suurim tööandja. 29. veebruaril oleks Jüri Kivistik saanud 85-aastaseks. Tema sünnipäeval kogunesid kultuurikeskusesse  endised töötajad, pereliikmed ja sõbrad, et meenutada seda väärikat meest.

Jüri Kivistiku eestvedamisel kerkisid Nuia koolihoone, lasteaed, saun, kauplus koos restoraniga, teenindusmaja, kus asusid juuksur, kella- ja kingsepp. Tuntuks sai ka Mäeküla saun, laiendati tootmishooneid, ehitati uued elamud töötajatele. EPT koolitas oma stipendiaatidena mitmesugustes õppeasutustes spetsialiste ning hiljem kindlustas neile töökohad ja korterid.

Jaak Sala meenutab: "Kord sõitsime Kivistikuga Abjast kodu poole. Kivistik peatas auto ja ütles: "Vaata, poiss, selle mäekülje ehitame maju täis. Vaata, kui uhke siis on!". Ta ei mõelnud kunagi, mis kasu ta sellest saab. Silme ees terendas tulevik. "Tootmiskoondise põhiülesandeks oli siinsete maade parandamine, majanditele väetus- ja alusturba varumine, poldrite ja tehisjärvede rajamine, maaparandusmasinate, traktorite ja autode remont ja ehitamine." (A. Mäemets. Karksi,  Eesti Raamat 1981).

Tihti juhtus ka nii - meenutavad mehed -, et polnud raha ega projektegi, aga ehitustöö juba käis ja ta oskas riigi rahakotist "välja rääkida" ning põhjendada, miks mingi ehitise jaoks raha vaja läheb. Tema kohta öeldi ikka: kui visatakse välja uksest või aknast, tuleb ta tagasi läbi seina ja viib ikkagi oma tahtmise täide.

Jüri Kivistik oskas nõuda, aga oskas ka oma töölisi hoida. Suur oskus on juhtida, aga samal ajal kuulata, näha, tunnetada. Ta oskas oma töölistega suhelda ega pidanud paljuks kätt pakkuda, huvi tunda ka pereliikmete vastu, aidata. Olga Palu meenutab, et Jüri Kivistik polnud mitte üksnes hea ja osav juht, vaid ka hooliv lapsevanem, leides aega ka töö juures lapse mure ärakuulamiseks ja nõu andmiseks.

Jah, Nuial on nüüd tänu Jüri Kivistikule hoopis teine nägu kui pool sajandit tagasi.