Oli kord muinaslugu, mida jutustas terve maailm

Igal aastal 2. aprillil tähistatakse rahvusvahelist lasteraamatupäeva. Esmakordselt tähistas Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu rahvusvahelist lasteraamatupäeva 1967. aastal.

Sobiva kuupäeva otsingul langes valik 2. aprillile, kuulsa muinasjutuvestja Hans Christian Anderseni sünnipäevale. Esimene läkitus kõigile maailma lastele oli: „... oleks hea, kui võimalikult paljud lapsed loeksid ühtesid ja samu häid raamatuid, nii et neil oleks midagi ühist ja nad mõistaksid täiskasvanuna üksteist paremini."

Igal aastal kannab lasteraamatupäev deviisi või motot, nagu näiteks „Raamatute valgus", „Lugemine on rumba" ja „Raamatud on mu võlusilmad". Selle aasta lasteraamatupäeva moto oli „Oli kord muinaslugu, mida jutustas terve maailm".

Oli kord muinaslugu, mida jutustas terve maailm. Muinasjutte polnud mitte ainult üks, vaid palju rohkem. Nad täitsid maailma sõnadega, nad panid maailma naerma, nad andsid maailmale mõtte. Muinasjutte lugedes, jutustades või kuulates treenime kujutlusvõimet. Muinaslugude ümber on kogunenud kultuurid, ajastud ja põlvkonnad. Muinasjutud on rännanud läbi sajandite suust suhu.

2. aprillil oli Simuna raamatukogus muinaslugude lugemine Simuna kooli lasteaia vanemale rühmale. "Võlumetsa muinaslood" ja „Jänesepojaõhtu koos isaga" meeldisid lastele väga. Kui võlumetsa muinaslood paelusid lapsi ilusate piltidega, siis raamatus „Jänesepojaõhtus koos isaga" on lugu, kus isa ei osanud muinasjuttu jutustada ning laps jutustas seda isale ise. Lapsed teadsid ka ise jutustada muinasjutte. Tund aega muinasjuttude keskel möödus kiiresti.

Mida rohkem me loeme, seda selgemini mõistame, et raamat on alati parim kaaslane. Muinaslood täidavad meid, inimesi, kogu maailmas ühtmoodi, sest sisimas oleme ju kõik nende lugude peategelased.