Olukorrast Nabalas III
Algas maikuu Kiili Lehes
Maardla 1853 ha lõunaploki "surnud" vesi tahetakse juhtida Pirita jõkke, mis on ühenduses Ülemiste järvega. Kui palju maksab joogivee täiendav puhastamine ja kes selle finantseerib? Kas see ei olegi looduse ümberkorraldamine?
Kui vene ajal oli keskustesse kolimised ja talude arvelt uudismaade tegemised tavapärased ning nii ähvardati ka Nabalas lähimad külad ümberasustada, siis nüüd toimuvate demagoogiliste seminaridega püütakse õigustada röövkaevandamise plaane selgitades, et midagi ei juhtu.
Loengu raames näidati ekraanil Ida-Virumaa põlevkivi kaevandatud alasid ja lektor küsis naerul näoga: "Mida me selle alaga nüüd teeme?" Saal vaikis. Kas unustame ära, see ju võõras mure? Põlevkivi kaevandamine Eestis algas tsaari-Venemaa lõpuaastatel, seega on kaevandatud vaid üks sajand. Juba tõdeme, et Ida-Virumaa oleme muutnud jäätmaaks; nüüd on järg Harjumaal looduse jäädavaks ümberkorraldamiseks sadadeks aastateks...
Selline näib olevat ka lektorite, kes meeleheitlikult väldivad küsimusele "miks just Nabalast?" vastamist, soov. Olen saanud vastuseks: "Kas te teate, kes ma olen?" Kas selliste "teadmispõhiste argumentidega" koolitusi kavatsetaksegi jätkata?
Nii suurt avalikkuse huvi pälvinud olukorras ja arvestades ettevaatusprintsiibiga keskkonna kaitsmisel ei muuda täiendavad uuringud meie seisukohti.
Pole kahtlust, et korrektselt karstiala tingimusi arvestavad täiendavad uuringud kinnitavad veelgi suuremat keskkonnamõju antud piirkonnas. Riigile on odavam kompenseerida arendajatele seni tehtud kulutused, kui rahastada ülikalleid uuringuid.
Seda enam, et Eesti Geoloogiakeskuse korraldatud Aprillikonverentsil juba süüdistati kohalikke inimesi maksumaksja raha raiskamises. Väljavõte Valter Peterselli ettekandest lk. 32: "Miks peaks KKM alluma kohalike initsiaatorite survele ja kulutama mõttetult maksumaksja raha?"
Pealegi on viimasel ajal "saladusloor" kerkinud ka Nabala lubjakivimaardla piirkonna täiendavate uurimistööde lähteülesande kohale. Nii teatas T. All 23. veebruaril Nabala Keskkonnakaitse Ühingule, kes oli teabenõudena palunud saata allkirjastatud ja registreeritud lõpliku Nabala täiendavate uurimistööde lähteülesande: "Teatame, et nimetatud dokumendi puhul on tegemist planeeritava uurimistöö eesmärke ja läbiviimise korda ning kontrollmehhanisme käsitleva töödokumendiga, mis ei oma seadusandlikku jõudu". Samuti ei leia seda ka KKM kodulehelt.
Kuus aastat on kohalikud inimesed püüdnud keskkonnaministeeriumile selgitada tekkinud absurdset olukorda ja selle lahendamise vajadust lähtudes ministeeriumi paberile pandud eesmärkidest. Teile on antud võimalus tuua pööre ministeeriumi tööstiili ja arvata Nabala maardla varud välja keskkonnaregistrist ja ehitusmaavarade kasutamise riiklikust arengukavast 2011- 2020. Mida kiiremini tõde päevavalgele jõuab, seda parem kõigile.
28. oktoobril 2009 küsis Riigikogu infotunnis Rein Ratas, kes kantslerina 1997. aastal kinnitas 1988. a aruande alusel Nabala maardla esimesed aktiivsed varud koguses üle 110 milj. m3 ning viimastel aastatel juhatanud arendajate palgalisena kaevandamise teemalisi avalikke arutelusid, ministrilt: "Kas võiks olla mõeldav Nabala maardla kui ülimalt väärtusliku ja keerulise hüdrogeoloogilise süsteemiga ala väljaarvamine üldse maardlate registrist, kompenseerides arendajate poolt õiguslikel alustel läbiviidu ja tehtud kulutused? Ja rahu oleks majas."
Teatavasti tekitab magevee puudus laias maailmas üha rohkem muret. Miks ei võiks meie Nokia olla puhas vesi ja kena loodus? Kahjuks erinevalt muudest maapõuevaradest ei peeta meil põhjavett maavaraks! Loodame, et seoses töös oleva Maapõueseaduse muudatustega viiakse ka põhjavesi prg. 2 lg. 2 alla.
Nabala lubjakivimaardla kronoloogia leiate aadressilt www.tuhalanoiakaevuleappi.com.
