Oma jõul ja sõprade toel alustanud ettevõtja: Puutöö on hobi, mis toob leiva lauale

Eelmisel nädalal tähistati Eestimaal ettevõtlusnädalat. Siis pöörati sellele valdkonnale rohkem tähelepanu ja jagati paljudele tunnustust. Iga päev võiksid iseend tunnustada need tublid väikeettevõtjad, kes tihti üksinda rassides endale leiva lauale toovad ja lisaväärtust loovad.

Üks neist on Heimo Kasela, kes oma ettevõtlusega alustas Märjamaal 2011. aastal. Kasela ettevõtjaks saamise lugu on paljude teistega sarnane. Kui ettevõte, kus ta seni töötas, masu ajal pankrotti läks, oli mees mõnda aega töötu. Mõistagi käis ta erinevatel kursustel ja koolitustel ja tasapisi muutus üha omasemaks mõte hakata iseendale tööandjaks. Julgustajaks ja õhutajaks oli nii abikaasa, aga ka mõned kliendid, kelle tellimusi ta palgatöölisena oli täitnud.

„Mulle meeldib puutöö väga. See on mulle nii hobi kui elatusallikas. Ma ei kujutanud ette, et lähen muu ameti peale, kuigi ümberõppe võimalusi oleks ehk olnud. Kodust väga kaugel tööl käia ka ei tahtnud. Tisleri ametit siin-seal isegi pakuti, aga siis oleks suurem osa palka sõiduks kulunud. Mõtlesin, et proovin algul kasvõi väikse raha eest ise teha,“ meenutas Kasela algust.

Kui kunded toona küsisid, kas Heimolt saab midagi tellida, vastas mees, et tal pole veel vajalikke masinaid. Mõni oli nõus kasvõi aasta ootama, peaasi, et Kasela teeks, nad teadsid tema stiili ja kvaliteeti.

Ta kirjutas töötukassale ka äriplaani, et saada alustavale ettevõttele stardiraha, aga sealt tuli eitav vastus. Põhjendati, et nii palju puiduettevõtteid on pankrotti läinud, millega tema eristub. Seepeale laenas Kasela sõpradelt raha vajalike seadmete ostmiseks – pangast laenata ei saanud, sest polnud piisavat tagatist anda – ja osaühing Kasela Grupp läks käima.

Kasela töökojas püüab ruumi keskel pilku suur kahekettaline formaatsaag. Kui enne saagis ta käsisaega tükid välja ja lihvis käsifreesiga servad siledaks, siis formaatsaag teeb mõlemad operatsioonid korraga ära. Lähiaja plaanides on osta servapealistusmasin. Praegu kleebib ta triikrauaga plaatidele ääred külge.

Seni pole Kasela programmidest ja projektidest seadmete soetamiseks toetusi taotlenud. „Ma esmalt kogun raha ja siis ostan uue masina, võtku selle saamine pealegi kauem aega. Eks seetõttu mu ettevõtte areng ongi nii pikaldane olnud, et püüan ise kõigega hakkama saada,“ kommenteeris mees oma stiili.

Töökoda on mitmekordse kilega pooleks jaotatud. Ühel pool käib saagimine ja muud tolmu tekitavad tööd, teine pool on viimistluse jaoks. Veel mahub tegija siia ära, aga arengule mõeldes oleks siiski suuremat ruumi vaja. Pealegi pole materjali teisele korrusele mugav toimetada ja sealt pole lihtne ka valmis toodangut alla viia. Nii mõndagi tõstetakse telfriga üles ja alla.

Kodulehte Kasela Grupil pole, aga Facebook teeb turundustöö hästi ära. Seda muret pole, et tellijad teda üles ei leiaks. Väga tõhus infoliin on kliendid ise – kellele ta midagi on teinud, need soovitavad edasi oma tuttavatele.

Praegu on tööjärg juba jaanuaris. Kasela ise nii pikka järjekorda kliendi poolt vaadates heaks ei pea, kuigi talle tegijana annab see pikemaks ajaks kindlustunde. Kõige rohkem tellitakse temalt treppe ja mööblit, samuti aiaehitisi koos sisseseadega. Koostööd alustades kuulab meister kliendi soovid ära, siis joonistab mõned eskiisid või pakub soovitusi, et köögi kasutajal oleks mugavam toimetada. Selgeks on saanud, et mida rohkem suhtled ise, seda rohkem tuleb infot kliendi käest.

Mööbli valmistamiseks vajaliku kuiva materjali ostmine on omaette teema – väikesele tellijale ei pakuta selliseid hinnasoodustusi nagu suurtele tellijatele. Kallim materjal ja käsitöö ei saa lõpptulemusena anda ka odavat hinda. Küll on aga plussiks personaalsus, sest tellija teab meistrit, kes talle mööbli valmistas.

„Mõned söögilauad on olnud sarnased, aga üldiselt on kõik tellimused ikka ainukordsed,“ rääkis Heimo oma töödest. „Ma ei taha üksluist tööd teha. Kui pean kümme ühesugust kapiust tegema, siis see võiks olemata olla. Palju huvitavam on iga kord nullist alata.“

Sihikindlalt töökojas toimetav mees oma toodetega messidel käinud ei ole. „Selleks on lisaraha vaja. Mul pole ka tüüptoodet, mida pakkuda. Siis peaks firmal olema paar töömeest, kes valmistavad taolisi asju,“ põhjendas Kasela. Näiteks klaasplaadiga lauda, mis on Kasela enda disainitud, peab autor üsna heaks mudeliks, aga ta ei pea end müügimeheks, kes oskab, tahab ja suudab neid laudu müüa. Suure klaasplaadist laua massiivsed kandilised jalad on seest tühjad. See võimaldab nende sisse näiteks valgustuse panna, mis lööks lauaplaadi mustri särama. Nimelt on kolmekihilise klaasplaadi keskmine klaas muudetud ühe haamrilöögiga ämblikuvõrgu-laadseks. Mõned sellised lauad on kliendid juba hästi vastu võtnud.

Ärinimi Kasela Grupp tähendab esialgu vaid üht inimest, omanikku ennast. Praegu veel rassib Heimo Kasela üksi, aga järgmisel aastal plaanib abilise võtta. „Olen mõelnud tuua endale koolist praktikandi, aga nemad on õppinud töötama väga kaasaegsete masinate peal, minul käsitöölisena pole seda võimalust veel pakkuda.“

Abilist oleks tal vaja juba sellepärast, et tellimusi kiiremini täita, aga abikäed kuluksid ära ka treppide paigaldamisel. Rent on küll mõistlik, aga neil päevil, kui omanik käib materjali toomas või valmistöid paigaldamas, siis töökoda seisab. Abilisega seda muret enam poleks.

Kasela peres on väike laps, kelle isa lasteaeda viib ja toob. Selle järgi kujuneb ka tema enda tööpäeva pikkus, aga eks tuleb töökojas käia nädalavahetustelgi. „Ettevõtjana oled nii iseenda peremees kui ori,“ sõnas Kasela rahuliku tõdemusega, et asjad just niimoodi käivadki. „Lihtsam oleks olla palgatööline, aga enam ei tahaks kellegi alluvuses töötada,“ ütles ta veendunult. Nüüd õhutab ta teisigi oma ettevõtlusega alustama, lisades julgustuseks, et kes ei proovi, see ei saagi teada ja kui ebaõnnestudki ,pole seegi veel maailma lõpp.

Väikeettevõtjana otsib ta uusi teadmisi sobivatel infopäevadel. Koolitusele ta liiga palju kulutada ei saa, sest praegu läheb kogu tähelepanu ja tekkinud säästud firma laiendamiseks.

Kasela on osalenud RAEKi alustava ettevõtja koolitustel, praegu käib ta mentorklubis. „Sealne osavõtutasu oli sümboolne. Igas kuus on kokkusaamised ja saab targemaks küll,“ hindas Heimo mentorkoolitusi. Klubis räägivad erinevate alade ettevõtjad oma kogemustest, see annab üldisema pildi ettevõtlusest. Puiduga tegelev mentor oskab lisada mõnegi tähelepaneku, mis konkreetselt Kasela tegemistele kasuks võiksid tulla.

Kus ta võiks oma ettevõtmisega olla viie aasta pärast? Vastus tuli päris kiiresti, mis kinnitas, et sellele on mõeldud. Siis võiks olla paar töömeest palgal. Nemad valmistaksid standardsemaid tooteid, mille hind on tellijale taskukohasem .Need tooted tooksid raha sisse ja see aitab katta püsikulusid. Omanik ise tegeleks keerulisemate ja ainukordsete tellimustega.

„Katsun mõelda realistlikult, mitte liiga pilvedesse tõusta oma plaanide ja lootustega,“ ütles Heimo Kasela. Hommikul tuleb ta oma sõnul tööle rõõmsa meele ja hea tahtmisega. Tihti on tal käsil kaks tööd korraga. Kui ühte tehes jookseb mõte kinni või tekib tüdimus, siis võtab teise asja ette.