Pilt on illustreeriv Foto: Ilmar Saabas

Sügis oma ilmakapriisidega pole kunagi põllumeest eriti hellitanud. Põllumehe „tootmispinnal" ei ole katust ette nähtud. Seepärast on iga selge taevaga päev kulda väärt, et viljakoristust lõpule aidata. Sel kesknädalasel õhtupoolikul oli ka Maido Laaniste oma CLAAS-iga Ama küla rapsipõllul ametis. Enne põllule sõitu vahetasime veidi mõtteid viljakasvataja töö üle, millest lühikokkuvõte on allpool ka ära trükitud.

Kui suur on viljapõld, mida sa sel aastal koristad?

Kokku on 500 hektarit, sellest 100 hektarit on rapsipõldu.

Kui kaugele oled koristusjärjega jõudnud?

Teravili on kõik koristatud, on jäänud veel umbes 70 hektarit rapsi koristada.

Oled juba tuntud viljakasvataja. Millega alustasid?

Alustasin kunagi 15 hektarist või oli seda vähemgi. Pidasin ennast tol ajal kõvaks meheks, algus sai ikka tehtud. Sellest on möödas 7-8 aastat. Viljakasvatamisega olen tõsisemalt tegelenud viimased 5-6 aastat.

Koristusmasinaks on sul kaasaegne kombain CLAAS. On see kallis masin hulga peale või ainuüksi sinu oma?

See masin on minu oma, kuus aastat tagasi võtsin sellega seoses endale kohustusi.

Kuidas on kombaini hooldamisega? Kes selle töö ära teeb?

Hooldustööd teeb vastav fi rma, aga ka ise tuleb üht-teist teha. Firmaga on asi kindlam, pealegi on endal muid muresid ja tegemisi kuhjaga.

Meie kliimas ei saa läbi viljakuivatita ...

Kuivati olen ise ehitanud. Alustasin väikesest kasutatud kuivatist. Kaks aastat tagasi ehitasime päris uue kuivati nagu peab olema.

Aga uute viljasortide kasutamine, on see ka eksperimenteerimine?

Eks ikka tuleb ka katsetada. Kuulen ka teiste viljakasvatajate käest, milliseid sorte nad eelistavad, milliseid on nad meie oludes juba kasvatanud. Oluline on see, kuidas taliviljad meie talvedele vastu peavad. Vaja on teada, milline sort talub paremini põuda, milline on haiguste suhtes vastupidavam jne. Aga palju olen proovinud ka siinsamas, oma põldudel. Mõni sort ei sobi üldsegi siin kasvatada. On viljasorte, mis sobivad hästi kasvatamiseks Põhja-Eesti tingimustes, teised sobivad paremini Lõuna- Eesti põldudele. Nii me proovime, et ikka paremaid tulemusi saada.

Eestis korraldatakse põllumeestele nn viljelusvõistlusi, tänavu juba seitsmendat korda. Suve alul pani ennast kirja 17 viljakasvatajat 28 põllu ja 933 hektariga. Nende hulgas on ka Aru Põllumajanduse OÜ. Oled kaalunud sellest osavõttu?

Ei ole sellele veel mõelnud. Käin aga küll põllupäevadel. Sealt saab infot ja ka kogemusi. Olen käinud ka Lõuna-Eesti põllupäevadel, et ikka rohkem näha ja teada saada.

Varematel aegadel oli tõsiseks probleemiks teraviljade lamandumine. Selle tingisid nii sordi iseärasused kui ka ühekülgne väetamine, peamiselt lämmastikväetisega liialdamine.

See võttis kasvu vohama ning tuulte ja vihmade ajal hakkas vili lamanduma. Kombainidele tehti heedrite juurde isegi spetsiaalsed kõrretõstjad, et lamandunud vili maast kätte saada.

Seda võib ikka juhtuda, ka praegusel ajal, sest sordid on oma omadustelt väga erinevad. Otsime kasvatamiseks uut sorti, mis annaks suurema saagi, kuid samas on oht, et see kipub lamanduma. Jälle on vaja katsetada, teada saada ühe või teise viljasordi eeliseid. Nii et kogu aeg tuleb katsetada - selles on viljakasvataja edasimineku üks tingimusi.

Kas saakide tipptulemused on meie oludes juba oma lage saavutamas või on tõusuks veel reserve?

Meie oludes on väga suuri saake raske saada. Palju sõltub ka meie mullastikust ehk siis kasvukohast. Minu põllud lõpevad Viitna metsaga ära, teispool metsa on juba põllul teine kvaliteet.

Kuidas käib sul põlluharimine? Kas künnad või külvad kohe kõrde?

Ma kasutan palju atra. On ka teistsugust tehnoloogiat, aga palju künname ka.

Seeme on saagi alus. Kuidas hangid endale viljaseemet?

Osa seemet ostan, aga toodan ka ise seemet. Ostan eliit- või esimese paljunduse seemet. Sellest edasi kasvatan juba ise seemet. Olen iseenda tarvis loonud tervikliku tehnoloogia, et saaks kohapeal kõike otsustada ja arendada.

Millised olid sel aastal viljade kasvuolud võrreldes mulluse aastaga?

Vihm jäi siinkandis õigel ajal tulemata. Mullu oli ka põuane, aga vihm saabus siia õigel hetkel. Sel suvel tuli siin vihma koos rahega 24. juunil, järgmine vihm tuli alles kuu aega hiljem - 24. juulil. Saak jäi mul natuke kesisemaks kui möödunud aastal.

Meie vallas on mitmeid viljakasvatajaid, kes suurtel pindadel teravilja ja rapsi kasvatavad. Kas suhtled ka oma ametivendadega?

Suhtleme ikka. Juhtub, et vahel tuleb teadmistest puudu või on mõnes asjas kahtlusi, siis ikka suhtleme, helistame kui vaja, konsulteerime vanemate ja kogenenumate meestega. Viljakasvatust olen iseseisvalt õppinud, raamatutest uurinud. Pole ma ju erialalt viljakasvataja. Aga teadmisi on kogu aeg vaja täiendada, sest kõik muutub ja areneb ...

Selleaastane põlluhooaeg hakkab läbi saama. Kas paned peagi pillid kotti?

Jah, suur töö on tehtud. Veel on rapsi umbes 70 hektarit lõigata (jutuajamine oli 7. sept. - E.M.). Tahan veel ka sadakond hektarit talivilja külvata. Osa külve on tehtud.

Kuidas on taliviljad talvesid üle elanud?

Möödunud talvel 60 % taliviljadest elas lumerohke talve üle. Ülejäänud põllud olid kehvemas seisus. Aga on olnud ka aastaid, kui kõik taliviljapõllud on kevadel tulnud ümber seemendada. See tähendab, et tehtud töö ja kulutused on untsu läinud. Aga selline on kord juba põllumehe elu.

Nüüd siis küsimus kõige tähtsamast - kas nähtud vaev ja kulutused ennast ka ära tasuvad? Ons viljaturul ka ajad paremuse poole pöördunud?

Praegu on rapsil müügihind päris normaalne. Võiks isegi öelda, et hea. Ka teraviljal on päris keskmine hind. Muidugi, kui sisendihinnad kõrgeks aetakse, sööb see osa viljamüügi tulust ära. Viljamüügiga on lood lihtsad - kõik jälgivad hinnamuutusi börsil ning sellest lähtuvalt tuleb ka sisendihind. Aga praeguse seisuga võib viljakasvataja rahul olla.

See on hea.
Jõudu edaspidiseks!