Foto: Rahva Raamat .

Teadmistepäev, ülemaailmne rahupäev, ussimaarjapäev, vanavanematepäev, kaduneljapäev, madisepäev, vastupanuvõitluse päev, mihklipäev. Ja veel ka demokraatipäev. Kõik need, ja veel mitmed siin nimetamata jäänud päevad, on leidnud koha käesoleva septembrikuu nelja nädalasse.

Demokraatia ei ole meist kellelegi võõras, aga demokraatiapäev kalendris tundub uustulnukana.

Selle kohta infot otsides selgus, et „... Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) algatas rahvusvahelise demokraatia päeva tähistamise 2007. aastal ning esmakordselt toimus see 2008. aastal. 15. september tähistab päeva, mil Parlamentidevaheline Liit võttis vastu demokraatia ülddeklaratsiooni, mis kätkeb endas demokraatia põhimõtteid ning demokraatliku valitsemise aluseid" (http://www.europarl.europa.eu/news/)

Orissaare gümnaasiumis käis 12. septembril selle päeva puhul õpilastele esinemas Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse teadur Hannes Hanso. Demokraatia on lai teema, tunni ajaga kõike sellest ära rääkida ei jõua. Kuna tegu on nii välispoliitika eksperdi kui ka rännumehega, siis lähenes esineja teemale mitte Eesti-keskselt, vaid nö globaalsest vaatevinklist.

Kuulajad said teada, et suur osa ehk kindlasti üle poole maakera elanikest ei ela mitte demokraatia tingimustes.

Täna näeme ühe selgemalt, et lääneliku demokraatia eksportimise püüded teistesse kultuuridesse pole alati edukad.

Demokraatia on ühiskonnakord, milleks tuleb seesmiselt küpseda ja kui seda ei ole toimunud, siis väljapoolt sisse toodud demokraatia võib viia soovimatute tagajärgedeni.

Meie mõttemaailmas on juurdunud arusaam, et demokraatia ja majanduslik heaolu liiguvad käsikäes. Sagedasti unustatakse, et maailma suuruselt teine majandus Hiina on ülikiirelt arenenud kindlasti mitte demokraatliku riigina.

Demokraatiast on sageli jäänud või jäetud mulje kui ideaalühiskonnast.

Hanso juhtis noorte tähelepanu ka sellele, et demokraatial on puudusi, mis tulenevad demokraatia olemusest. Üks neist on populism. Kui tahad valimistel edu saavutada, tuleb valijatele ilusaid ja kõlavaid lubadusi jagada, muidu saab võimule teine erakond, kes seda teeb. See ei ole kindlasti jätkusuutlik.

Ühel hetkel tuleb riigil rahast puudus kätte ja siis väljub laenamine kontrolli alt. Edasise mõistmiseks meenutame Kreekat ....

Kohtumise lõpus andis esineja oma parima, et panna noori diskuteerima sisepoliitilisel teemal "Kas Eestil peaks olema oma sõjavägi?" Ehkki teoreetilisi argumente mõeldi välja ka vastupidise tõestamiseks, jäi tuline diskussioon seekord tulemata - küllap seetõttu, et kohalolijad olid üksmeelselt patriootilised ja erimeelsusi ei olnud. Noorte meelest peab Eestil oma sõjavägi olema.

Septembrikuu lõpp ei ole enam kaugel, tulemas on uus kuu uute tähtpäevade ja külalistega. 1. oktoobril on lubanud Orissaare gümnaasiumisse külla tulla Riigikogu liige Mart Nutt. Tähtpäev, mida temaga koos tähistame, on Eesti Põhiseaduse 20. aastapäev.