Otepää vald juhib taas alla 5000-elanikuga omavalitsuste võimekuse pingerida
Kohalike omavalitsuste võimekuse uuringu põhinäitaja hõlmab nelja-aastast perioodi. Omavalitsusüksusi analüüsitakse 29 erineva näitaja lõikes. Muuhulgas on arvesse võetud elanike arvu, inimeste sissetulekuid, töötuse määra, kohaliku majanduse mitmekesisust, omavalitsuse finantsolukorda ja erinevaid teenuseid. KOV-indeks näitab omavalitsusüksuse erinevate võimete summat ehk valdade ja linnade potentsiaali midagi ära teha.
KOV-indeksi uuringute kohaselt (periood 2009-2012) on Otepää 17. kohal, eelmise aasta uuringute põhjal (periood 2008-2011) oli Otepää 18.kohal, perioodil 2007-2010 oli Otepää 16.kohal.
Sarnaste võimekusega omavalitsused on Kose vald (15.koht), Jõhvi vald (16. koht), Rakvere linn (18.koht), Põltsamaa linn (19.koht). KOV-üksuste võimekuse koondindeksis (periood 2007-2010), alla 5000 elanikuga omavalitsuste seas edestab Otepää esikohaga Põltsamaa linna ja Kiili valda. Tõrva linn on koondindeksis 6.kohal.
Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol sõnas tulemusi kommenteerides, et vallaelanik peaks omavalitsuse võimekust tundma läbi omavalitsuse tegevuse. „Üks asi on arvandmed tabelis, mis on meil olnud jätkuvalt väga head näidates Otepää valla suutlikkust, taristu olemasolu, valla pakutavate teenuste hulka ja kvaliteeti. Teiselt poolt aga on inimeste jaoks väga tähtis elukeskkond - töökohad, lasteaiad-koolid, vaba aja veetmise võimalused, jne," selgitas Aivar Nigol. „Valla ülesanne ongi tagada vallaelanike heaolu, pakutavate teenuste kõrge tase, säilitades ja arendades edasi olemasolevat taristut ning pöörates veelgi enam tähelepanu tööelu arendamisele. Kõik selleks, et toimuks valla pidev areg."
„Kui vaadata seda, mille põhjal on see analüüs läbi viidud, siis jah, need näitajad on meil head," nõustus vallavanem Merlin Müür. „Näiteks on meil keskmine sissetulek suurem, kui mujal siin piirkonnas, töötuse määr on väike ja elanike haridustase on kõrge."
Ühe positiivse näitena majanduslikust seisust võib tuua selle, et Otepää vallas makstakse vajaduspõhist peretoetust 10-le perele, kuigi riik prognoosis, et taolisi peresid, kes saaksid vajaduspõhist peretoetust taotleda, võiks meil olla ligi 80.
„Meie majandus on mitmekülgne - lisaks turismile on meil on tootmine, toiduainetetööstus. Kohaliku omavalitsuse võlakoorem on väike ja finantsolukord on hea. Meil on palju potsentsiaali, et veel edukam olla. Mainiksin ära ka selle, et Otepääl on üks Eesti suuremaid sünnitoetusi. Meil on hetkel nulliive, mis, arvestades vananeva ühiskonnaga elanikkonda, on igati positiivne näitaja," ütles Merlin Müür.
Valgamaa suurematest omavalitsusest on üldpingereas 32.kohal Tõrva linn ja 91. kohal Valga linn. Esikoha noppis Viimsi vald, kõige viimane on Õru vald.
Kohalike omavalitsuste võimekuse uuringuga ja rahvastiku võimalike arengutrendide analüüsiga saab lähemalt tutvuda siseministeeriumi kodulehel www.siseministeerium.ee/haldussuutlikkus.
Uuringute tellijaks oli regionaalministri valitsemisala ning läbiviijaks konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia.
