, Foto: Ester Vaitmaa

IRLi poliitikud jällegi leiavad, et riik peab sundima ja omavalitsuste arv peaks vähemalt poole võrra vähenema, Lõuna-Eestis võiksid omavalitsused ühineda maakonna suuruseks, sest rahvast on seal vähe. Kesk ütleb, et ühinemised tuleb läbi viia, aga kuidas ja mis alusel, pole avalikkusesse jõudnud. Sotsid nendivad, et haldusreformi on vaja, aga vaja pole mitte piire muuta, vaid osa ülesandeid, mille täitmine väikestes omavalitsustes on keeruline või isegi kohati mittevajalik, tuleks anda maakonnale. Ehk tegelikult sotside idee tähendab 2-tasandilise omavalitsuse tekkimist, mille vastu IRL on. Reformierakonna mõtteid täpselt ei tea, ainult Valdo Randpere on väitnud, et sotside ideede teostamiseks on vaja raha juurde trükkida või kõvasti laenu võtta. Kui rääkida laiemalt riigi poolt omavalitsustele pandud ülesannetest, siis tendents on olnud selline - ülesanne on riigiasutuselt võetud koos rahaga ja antud omavalitsustele ilma rahata. Nii on riik hoidnud kokku enda kuludelt ja suurendanud omavalitsuste kulusid. Seega näiteks 2-tasandiline omavalitsus praeguste omavalitsusliitude baasil nende õigusi suurendades koos riikliku rahastuse ja õigustega oleks paljudele väikestele omavalitsustele pääsetee. Tegelikult siiski alla tuhande elanikuga omavalitsused, kus enamiku elanikest moodustavad pensioniealised, ei ole piisavalt jätkusuutlikud.

Kõue ja Kose ühinemine. Korra on katsel juba käidud ja Kose tuli teisele katsele. Viimases volikogus kõlas meie vabaühenduste ja külade esindajate üleskutse, et läbirääkimistega tuleb edasi minna ja vallavolikogu peaks sõnastama selged Kõue valla eesmärgid läbirääkimisteks. Üks vastus on ju selge - seda tuleb teha elanike huvides. Aga mis elanike - Kõue, Kose, Eesti? Kui kõikide elanike huvides oleks ühineda, siis miks seda tehtud pole? Vallajuhtide otsustamatus, ametnike kartus töö kaotamisele, valdadevaheline konkurents?

Või äkki ääremaastumise oht, valla kaugenemine kodanikust, kohaliku demokraatia vähenemine? Või äkki midagi muud? Vallajuhtide taha sellel korral midagi ei jää. Osa ametnikke võivad ju töö kaotada ja kahjuks pole selle teemaga veel süviti tegeletud.

Konkurents valdade vahel - me ei hakka ju gümnaasiumi ega huvihariduskooli rajama. Oleme rahul praeguse olukorraga ja ei hakka soodustama laste liikumist Paide või Rapla suunas. Ääremaastumise ja kohaliku demokraatia küsimustes oleme püüdnud omaltpoolt külavanemate ja külaseltside rolli rohkem esile tuua ja paljud meie mõtted on dokumentides ka kirjas. Või midagi muud? Selle vastuse annab ühinemise majandusliku analüüsi koostamine, mis vastab ka meedias tõstatatud küsimused „kultuuripalee" kulude kohta. Ega ka Kõue ei saa hiilata. Meie eelarvest moodustab kultuurile kuluv summa vaid 5%, Kosel 20%. Kui kõik tingimused võrdsustuvad, siis kas Kose vald näeb üldse Kõue vallas midagi ihaldusväärset?

Et üldsõnalisust vähendada ja elanikke paremini teavitada võimalikest muutustest, panin kokku läbiräägitu ja eriarvamused, mis erinevates dokumentides väga üldsõnaliselt on kirjeldatud.

Pean vajalikuks mainida, et mõisted „tõenäoliselt" ja „ilmselt" ei pruugi olla sõnas läbirääkimiste käigus väljendatud. Püüan kõike selle edasi anda võimalikult erapooletult, aga pean rõhutama Kõue seisukohti.

Ühinenud valla nimeks - KOSE vald
Lipp, vapp - tehakse konkurss, kasutada tuleb Kose kihelkonna sümboolikat (mõlema valla sümboolikas on sinine värv Kose kihelkonna sümboolikast)
Vallamaja asukoht - Kose alevik, Ardusse teeninduspunkt

Vallavalitsuse struktuur - Täna ei räägita konkreetsetest nimedest ega vallavalitsuse ametikohtadest, Ardusse jääb tõenäoliselt 1 ametnik alaliselt, ülejäänud käivad Koselt graafiku alusel. Kose seisukoht on, et juurde oleks vaja abivallavanema ja järelvalve spetsialisti kohta (ehk ametnike arv kasvaks Kosel 2 Kosel, Ardusse üks). Kõue pakkus välja ka osavalla idee keskusega Ardus 3-5 ametnikuga, mis hõlmaks Ardu piirkonda.

Oodatakse Kõue argumenteeritud põhjendust koos ametnike töökoormuse põhjendatusega. Kose valla seisukoht oli, et eelarve koostamisel tuleb jälgida, et valla juhtimiskulud (vallavalitsuse ja volikogu kulud) peavad püsima 10-14 protsendi piires valla omatulust.

Volikogu struktuur, mandaatide jaotus - Uue valla volikogus on 19 liiget, mandaadid jagunevad vastavalt KOVVS-le Kose 12 ja Kõue 7. Kõue seisukoht on, et vähemalt ühed valimised toimuvad 2 ringkonnas. Mis tähendab, et senise Kõue valla piirkonnas saavad inimesed hääletada Kõue piirkonnas kandideerivate inimeste poolt ja teoreetiliselt saab Kõue ringkonnast ühisesse volikokku 7 inimest. Valimistulemus võib kompensatsiooni mandaate jagada ka veidi erinevalt.

Kuulumine organisatsioonidesse - Kuuluda endiselt HOL -i, EMOL-isse ja Harju ÜTK-sse. Kahe koosoleku tulemusena otsustati LEADER piirkonna valikul, et ühinemisel kuulutakse edaspidi MTÜ Ida-Harju Koostöökotta.
Sisuliselt olid Kose ja Kõue vallad saanud proportsionaalselt sama palju toetust, Kose viimase 2 ja Kõue viimase 3 aasta jooksul.

Jäätmekäitlus - Kose vald on asutajaliige Harju Ühisteenustekeskuses, kes hakkab pakkuma sarnast teenust Kesk- Eesti Jäätmehoolduskeskusega, kuhu Kõue vald kuulub. Kõue seisukoht on, et prügi hind peale 80l konteineri on hetkel kõik odavam kui praegu Kosel pakutav. Elanike huvides oleks kindlasti liituda juba toimiva ühendusega, et tulevasi arusaamatusi vältida. Kose seisukoht oli, et nemad tahavad koostööd teha Harjumaa omavalitsustega ja ei karda neid probleeme. Harju Ühisteenuste Keskus ja nende asutajad soovivad lahutada jäätmehanked selliselt, et esimene hange tehakse jäätmete vastuvõtu peale ja teine hange veo peale.
Tõenäoliselt Kõue elanikud peale ühinemist ja peale praeguse lepingu lõppemist 2014. aasta kevadel hakkavad saama jäätmeveo teenust Harju Ühisteenuste keskuse vahendusel ja hindadega.

Eelarve, arengukava - Leiti, et arengukavad tuleks ühendada, investeeringutes tuleb liitumislepingusse sisse kirjutada kõik olulisemad punktid (kuni 5 investeeringut omavalitsuse kohta):
- endise Kose Teeninduskooli renoveerimise lõpuleviimine, - Ardu Põhikooli võimla remont,
- reoveepuhastite rekonstrueerimine Ardus ja Habajal,
- soojatrasside rekonstrueerimine Ardus,
- veetrasside rekonstrueerimine Kose- Uuemõisas,
- katlamajade rekonstrueerimine Kose-Uuemõisas ja Kose alevikus,
- Aasumäe piirkonna väljaehitus koos Kose laululava taastamisega. Tähelepanu tuleks juhtida, et 7 investeeringust 4 on seotud vee- ja soojamajandusega ja need investeeringud teostavad kommunaalettevõt(t)e(d) omavahenditega.

Lasteaiad - Lasteaiad töötavad edasi, kui lapsi on, siis probleeme ei teki. Lasteaedadega seotud tasud (palgad, osalustasud ja toidurahad) ühtlustatakse ülespoole 2 aasta jooksul. Hetkel lasteaia õpetajate palgad on kõrgemad Kõue vallas, lasteaia osalustasu Kõuel 15€ kuus, Kose vallas 22€ kuus. Kõue vald pidas oluliseks, et lasteaia osalustasu peaks minema õppekuluks (õppevahendid, õppereisid jms), mitte palkadeks. Hetkeolukorraga Kosel ei ole kursis.

Koolid - Koolide osas jäävad ühendvalda Kose Gümnaasium, Oru Põhikool ja Ardu Kool 9-klassiliste põhikoolidena.
Püütakse säilitada kõike olemasolevat. Lõik protokollist „Harmi Põhikooli jätkamine 2013/2014 õppeaastal on Kõue valla otsustada. - //- Peale võimalikku ühinemist jääb Harmi kool alles juhul, kui on õpilasi ja kui riigi hariduspoliitika ning valla eelarve seda võimaldavad. -//- Harmi Põhikooli saatus oleneb eelkõige Kõue valla otsustest, mis peavad lähtuma elanike soovist, kuid arvestama ka riigi hariduspoliitika ja valla eelarvega. Kooli ärakaotamisel tuleb tagada õpilaste transport nende poolt valla piires valitud kooli. Transport peab tagama ka võimaluse lastel osaleda huviringide ja huvikoolide töös.
Kõue valla esindajatel tuleb endal eelkõige nägemus kujundada Harmi Põhikooli edasise saatuse osas."

Mõiste HEV lapsed - hariduslike erivajadustega lapsed; neid lapsi on võimalik vajadustepõhiselt liigitada 2ks:
1) õpiraskustega, kergete puuetega (n: kuulmine) või eriti andekad lapsed, kellele on vajalik kas lihtsustatud või keerulisem eriõppekava. Need lapsed saavad tavakoolis hakkama ja nendele on võimalik eriklassi loomine (üks õpetaja keskmiselt 6 lapse kohta). HEV klasse on näiteks Ardu Koolis olnud ja moodustamise üheks põhjuseks oli, et kui klassi kordama jätmine ministeeriumi poolt ära lõpetati, siis selliste õpilaste haridustee jätkamiseks oli vajalik eriprogramm. Rahastamis- ja õpilaste võimekusele pandud tingimusi on pidevalt muudetud.
2) Õpiraskuste, kergete ja keskmiste puuetega lapsed, kellele on vaja eriprogrammi ja eriõpet eriõpetaja poolt (üks õpetaja 1 lapse kohta). Selline kool on näiteks Kose- Uuemõisa ja Keila-Joa, mille tegevuse soovib riik ära lõpetada.

Ott Valdma kommentaar samal koosolekul: „Saame rääkida erinevatest võimalustest ja valikutest. Üks võimalus on näiteks ühendvalla HEV õpilased Harmi Põhikooli suunata. Kui arvestada, et tuleohutusklassi tõttu ei tohi hoones olla üle 50 inimese ja riigipoolne rahastamine väheneb ja ei pea ma enam võimalikuks 30 õpilasega 6-klassilist kooli, siis tuleb valida HEV õpilaste õppe või kooli sulgemise osas. Mina teisi valikuid tänase rahastamismudeli riigipoolse vähendamise juures ei näe."

Juri Kovalevski ja Kõue valla seisukoht: „Me ei pea koolihariduse andmist Habaja piirkonnas siduma Harmi koolikompleksiga. Elanike arvamus on, et peab säilima vähemalt üks kooliaste piirkonnas, see üks aste võib olla ka Habajal." Riigi poolt on tulnud signaale, et järgmise aasta üldhariduse rahastamine põhikooli osas muutub oluliselt. Haridusministeerium ei ole arvutuskäiku avaldanud, aga esialgsed kalkulatsioonid näitasid, et minimaalne õpilaste arv 9- klassilises põhikoolis jääb 90 õpilase ringi ja alla 30 õpilasega õppeastmeid (1-3 klass, 4-6 klass) ei rahastata. See paneks järjekordse löögi Harmi Põhikoolile, kus 30 õpilast võib tulla 2 kooliastme peale, mitte ühe. Kui rahastamine soosib kooli püsimist, siis soosime seda ka meie.

Maksud ja tasud - Ühtlustada kõik liikmemaksud, osalustasud, korteriüürid, rendihinnad 2 aasta jooksul. Kohalike maksude osas on Kose vallas hetkel kehtestatud reklaamimaks ja teede ja tänavate sulgemise maks. Maamaksuvabastus on Kosel üle 70-aastastele ja jääb kehtima ka ühinenud vallas.

Teede korrashoid - „O.Valdma teeb ettepaneku liitumislepingusse sisse kirjutada, et 7% eelarvest kuluks teede korrashoiuks. V. Jõgisoo ei pea seda vajalikuks." Teisel juhtkomisjoni istungi arutelul selgus, et Kõue vald panustab vallatee kilomeetri hoolduseks ja remondiks vähem raha kui Kose vald.

Kommentaariks. Kõue valla ettepanek tähendaks, et 2012. aastal peaks teedele minema summaarselt vahendeid rohkem 154 382 €. Kui 2013. aastal riigipoolne toetus kohalike teede hoiuks suureneb 80%, vallapoolne summa jääb samaks ja valla eelarvete maht jääb samaks, tuleks 7% täitmiseks lisavahendeid leida 46 356 €.

Korrakaitse - „V. Jõgisoo selgitas, et kui kasutada ja laiendada edaspidi korrakaitse teenust, tuleb rohkem rahaliselt panustada. Korrakaitse tegutseb hästi ja on vajalik. U.Silberg - on vaja välja selgitada, kas ettevõtjad on valmis rohkem panustama." Kose Korrakaitse Tänavavalgustus - „V. Jõgisoo ja O.Valdma jagasid selgitusi. Teema on oluline." Kose vald panustab summaarselt rohkem kui Kõue vald. Kõue vallas valgustab tänavavalgustus pimedal ajal õhtu kella 23.00ni, Kose vallas 02.00ni. Suvel Kõue vallas tänavavalgustus ei põle.

Soojamajandus, elamumajandus, veemajandus - otsustati, et ettevõtted tuleb liita ja vastuse, kas liita kommunaalettevõtted valdkonnapõhiselt või mitte (soojus+vesi), annab tasuvusanalüüs.
Veehind kujunenud Kõue vallas vallapoolsete investeeringute näol (mis tehtud kõigi maksumaksjate arvelt) soodsam - 2,60+km (vesi+ kanal). Habajal rakendatakse seda veehinda tõenäoliselt septembrist.
Kosel on viimased 3-4 aastat investeeringuid teinud peamiselt vee-ettevõte ise ja seetõttu on vee hind kõrgem, hind erineb hinnakirjajärgsest hinnast abonenttasu tõttu:

Kortermaja 20 korteriga, tarbimine üle 201m³ kuus 3,23 (m³ hind km-ta) Kortermaja 10 korteriga, tarbimine 51-100 m³ kuus 3,17 (m³ hind km-ta) Eramaja tarbimine 10 m³ kuus 3,13 (m³ hind km-ta)

Vee hind ühtlustatakse ühinemisel üle valla (vastavalt turutingimustele tõenäoliselt ülespoole) ja kõiki investeeringuid hakkab tegema vee-ettevõte, st vee hinnas hakkavad kajastuma rohkem investeeringud. Vee hinna tõus on paratamatu ka ühinemiseta, aga ajakava pole veel paika pandud.

Sooja hind on Kõue vallas Ardu alevikus 71,56+km ja Kosel ühtselt üle valla 72,03+km. Nii Kõue kui Kose vallas kujuneb sooja hind ilma valdadepoolsete investeeringuteta (Ardu puhul võtab vald küll laenu, aga maksma hakkab soojaettevõte) ja peamise osa hinnast moodustab kütus.

Hind on madalam enamikest teistest põlevkiviõli kasutavatest katlamajadest, sest ettevõtted kuuluvad valdadele ja kasumimarginaali kas pole või on väga väike. Plaanitavad on keskküttekatlamajade üleminek hakkepuidule Ardu, Kose-Uuemõisa (koostootmisjaam) ja Kose alevikes, mis peaks tooma pikemas perspektiivis küttehinna languse.

Varahaldus - Kõue vallas tegeleb SA Kõue Varahaldus kõigega, Kose vallas on valla palgal 2 haldusmeest, kes teevad remonttöid vastavalt vajadusele valla hallatavates asutustes.

Õpilastransport - Otsustati korraldada õpilastransport läbi Harju Ühistranspordikeskuse. Kose vallas on pensionäridel tasuta sõit valla piires, see hüve laieneb kõigile. Vallabussi senises tähenduses ühinenud omavalitsuses pole, ka on teadmata haja-asustuse lisareisi (Ardu-Kõue-Virla-Kose) jätkumine.
Kirja sai ühelt poolt, et „peab vastama elanike vajadustele". Teiselt poolt oleneb reiside lisamine reisijate arvust (liini tasuvuseks keskmiselt vähemalt 14 reisijat).

Noortetegevus - „Noorsootööga tegeletakse edasi, vastava eriala spetsialistid on olemas, huvi suurenemise korral üritatakse noorsootööspetsialiste tööle juurde võtta. Tänased noortekeskused jätkavad tööd koos oma spetsialistidega.

Võimaluse korral, kui peaks tekkima huvilisi, püütakse töö üle anda kolmandale sektorile." Kõue vallas on noorsootöö hetkel korraldatud vabatahtlikkuse alusel. Tõenäoliselt tähendab see Kõue valla kontekstis Ardus noorsootöö spetsialisti töölevõtmist või selle ülesande üleandmist näiteks Ardu Huvikeskusele.

Raamatukogud - „Raamatukogu teenust pakutakse mõlemas piirkonnas edasi olemasolevates asukohtades."
Tõenäoliselt ühendatakse kõik raamatukogud efektiivsema juhtimise eesmärgil, st tekib üks juht ja ülejäänutest saavad raamatukogu hoidjad.

Seltsitegevus - „Kõik huviringid jäävad toimima, vastavalt võimalustele neid valla eelarvest toetatakse.
Lastele jätkuvad huviringid tasuta. Täiskasvanute huviringidele eraldab vald ruumid tasuta. Jätkuvad ümarlauad külaseltsidele ja ettevõtjatele. Töötatakse välja ühtne kord seltsitegevuse toetamiseks."

Vaba aeg ja huviharidus - „Püütakse huviharidust säilitada, juurde luua ilmselt ei ole võimalik, huvitegevust aga küll, kui on olemas selleks piisavalt soovijaid. Huvitegevus koolides jätkub, huvihariduse andmine jätkub. Huvitegevus lastele koolides on tasuta, huviharidus huvikoolides kõigile tasuline ühesuguse tasu eest." Kose vald tasub teistele omavalitsustele oma laste huvihariduse eest, kui Kose vald seda ise ei paku. Ehk kui klaveriõpe on olemas Kose huvikoolis, siis Tallinnale selle eest ei tasuta.

Religioon - „Otsustati toetada valla eelarvest võimaluste piires kirikuelu kui kultuuriosa ja kristlike väärtuste kandjat." On toetatud projektipõhiselt, aga soovitakse toetada edaspidi stabiilselt kindla summaga.

Terviserajad - „Toetatakse arengut ja koostööd. Toetada ka terviseedendust, mitte ainult infrastruktuuri." Külavanemad ja külaliikumine - Tähtsustada ja suurendada külavanemate rolli, andes neile juurde õigusi ja püütakse suurendada suuremat lõimumist valla otsustusprotsessi. Statuudis paremini täpsustada külavanemate õigusi ja leida võimalusi nende motiveerimiseks, sealhulgas külaseltsidele lepingutega ülesannete delegeerimine ja selleks vajalike ressursside eraldamine valla eelarvest.

Kokkuvõte sotsiaalvaldkonna kohta:
Kosel on teenuste hulk laiem (erihoolekanne), aga rohkem on tasulisi teenuseid (näiteks see, kui sotsiaaltöötajad kodu koristavad või tuppa puid veavad, Kõuel tehakse seda tasuta). Sotsiaaltoetused on kõrgema määraga Kõuel (va sünnitoetus). Kõuel on olemas matusetoetus, Kosel seda pole ja Kosel vastupidi olemas nn „ranitsatoetus", mida Kõuel ei ole. Kose vald ei toeta Kõue ettepanekut tasuta tütarlaste emakakaelavähi vastast vaktsineerimist, samuti peetakse perearsti teenust äritegevuseks ja ruumide väljaehitamist Habajale ei pea nad seetõttu valla ülesandeks. Kõue vallas on parem võrgustikutöö kool-lasteaed-perearstsotsiaalnõunik, mis tegelikult tagab selle, et probleemid lastekaitse vallas avastatakse oluliselt kiiremini, enne kui need muutuvad probleemiks lastele. Hea võrgustikutöö aluseks on väikesed klassid meie koolides, mis võimaldavad õpetajatel probleeme näha.

Garantiid - „Tekkis arutelu, kui siduvad on praegu sõlmitavad kokkulepped, kas neid on võimalik seadustada. Sõna võtsid A.Padar, J. Kovalevski. U.Silberg selgitas, et seadused ei anna garantiisid, tegemist on meeste ja naiste kokkulepetega. Tehti ettepanekuid täiendada põhimäärust, arengukava."

Esitan oma pikema ja täpse seisukoha ühinemise kohta peale majandusanalüüsi valmimist. Vallavanemana saan hästi aru ühinemise mõttekusest ja seda eriti pikemas perspektiivis, aga Kõue vallavanema on valinud Kõue valla rahvas läbi volikogu ja sellist vastutust omades ei saa ma valla elanike arvamust mõjutada ilma majanduslikku poolt arvestamata. Me oleme valitud rahva poolt ja töötame rahva huvides. Majanduslik analüüs ütleb, kas ühinemine on Kõue, Kose või kõigi huvides, seejuures elanike ja valla huvid võivad erineda.