Koos minuga on Türi ko­mandos hetkel kakskümmend üks töötajat. Meestel on töö­tsükkel järgmine: 24 tundi valvekorras ja siis kolm vaba päeva. Kui väljakutseid pole, tegeletakse asjadega, mis päeva­plaanis ette nähtud, olgu selleks siis enesetäiendamine või kut­seoskuste lihvimine.

Oleme kohustatud häire korral välja sõitma ühe minuti jooksul. Seda kontrollitakse üsna sageli, need päästjad, kes jäävad korduvalt selle ajanormi­ga hätta, peavad kahjuks oma tööst loobuma.

Kuidas on lood varustusega, sellest on ju üksjagu räägi­tud, et päästjate tarvis napib vahendeid?

Ei saa just nuriseda varus­tuse koha pealt aga üleüldiselt on varustusega kehvad lood, kuna eelarve on väga pingeline ja uut varustust osta ei saa. Raske on ka ruumide remondi­ga, siin pole olnud vahendeid isegi mitte põrandavärvi ost­miseks. Tõsi, tänavu alustati hoone värskendamist väljast­poolt, pandi uus katus ja tu­leval kevadel asutakse fassaadi soojustama. Seda siis Riigi Kinnisvara abiga, kes suunab CO2 kvoodi müügist saadud tulu hoonete energiakadude vähendamisse.

Kuidas jõuab abivajaja kõne päästjateni?

Kõikide kõnede puhul, mis tehakse hädaabinumbrile 112, selgitatakse välja ohu tase. Vastavalt raskusastmele jagunevad need päästjate jaoks nelja astmesse: esimesed neist on kergemad igapäevaõnne­tused, neljanda kategooria puhul on aga tegemist suure tuleõnnetuse või lausa katast­roofiga ja vastavalt väljasõidu astmele reageerib tehnika ja inimressurss.

Hädaabikeskuses pannakse paika ka see, kuhu kutse suu­nata, kiirabile või päästjatele. Vaadates eelmist aastat, oli meil veidi üle saja viiekümne väljakutse.

Kus vajatakse enim päästja­te abi?

Eks tavaliselt on selleks ikka väljakutsed tulekahjudele ja liiklusavariidele. Aga vahepeal oli ka aeg, kui pidime ühte­järge käima kasse puu otsast alla toomas. Pole küll kunagi näinud ühegi puu otsas kassi luukeret, kes sinna oleks küki­tama jäänud. Lõpuks ronivad nad sealt näljaga alla kõik. Aga ei saa jätta muidugi ulatamast abikätt kogukonnale ja nende koduloomadele.

Kui vaadata Türi valda, mis teeb enam muret?

Türi linna puhul on mui­dugi riskigrupiks asotsiaalne seltskond, kes elab põhiliselt kunagistes paberivabriku tööliselamutes. Seal on kohati selliseid küttekoldeid, mille ka­sutamine tuleks kohe keelata. Ime, et nad veel püstigi püsivad ja köetakse neid ka kõige kätte­juhtuvaga. Maapiirkonnas oli tänavu mitu murettekitavat põlengut Säreveres, kus tule­roaks langes loomasööt.

Millist ennetustööd teete?

Päästeametis töötavad mõned spetsiaalselt ennetus­tööga tegelevad inimesed. Nende ülesanne ongi kavan­dada uusi meetmeid, kuidas teavitada kõiki elanikkonna osi võimalikest ohtudest ja aidata neid vältida. Näiteks on meil päris pikk koostöö kohalike koolide ja lasteaeda­dega, kus käime oma tehnikat näitamas, või siis aitab pääste­koer Nublu lastele meelde tuletada, kuidas käituda tule­kahju korral.

Mida veel tahaksite inimes­tele südamele panna?

Eks ikka seesama vana jutt. Talv on ju tulekul ja ka eramu­tes algab aktiivne kütteperiood. Olge head ja laske oma kütte­süsteemid vähemalt korra aas­tas korstnapühkijal üle vaadata, parem veel, kui ahjuküttega majades saab korstnaid puhas­tada sügisel enne kütteperioodi ja kevadel siis, kui see läbi. Kulutused korstnapühkimisele tasuvad end kindlasti ära.

Infotelefonilt 1524 saab nõuannet oma kodu turvalise­maks muutmisel, või kui vajate päästeala ametnike kontakt­andmeid ja vastuvõtuaegasid, tahate teada millistes tingimus­tes ja kus võib tuld teha, soo­vite täiendavat informatsiooni seoses Päästeameti poolt kor­raldatavate ennetuskampaania­tega, teil on päästealaga seotud küsimus ja te ei tea, kelle poole pöörduda.