Päästeamet kustutab tuld ja aitab kassid puu otsast alla
Kui palju on Türi komandos mehi ja millest koosneb päästjate tööpäev?
Koos minuga on Türi komandos hetkel kakskümmend üks töötajat. Meestel on töötsükkel järgmine: 24 tundi valvekorras ja siis kolm vaba päeva. Kui väljakutseid pole, tegeletakse asjadega, mis päevaplaanis ette nähtud, olgu selleks siis enesetäiendamine või kutseoskuste lihvimine.
Oleme kohustatud häire korral välja sõitma ühe minuti jooksul. Seda kontrollitakse üsna sageli, need päästjad, kes jäävad korduvalt selle ajanormiga hätta, peavad kahjuks oma tööst loobuma.
Kuidas on lood varustusega, sellest on ju üksjagu räägitud, et päästjate tarvis napib vahendeid?
Ei saa just nuriseda varustuse koha pealt aga üleüldiselt on varustusega kehvad lood, kuna eelarve on väga pingeline ja uut varustust osta ei saa. Raske on ka ruumide remondiga, siin pole olnud vahendeid isegi mitte põrandavärvi ostmiseks. Tõsi, tänavu alustati hoone värskendamist väljastpoolt, pandi uus katus ja tuleval kevadel asutakse fassaadi soojustama. Seda siis Riigi Kinnisvara abiga, kes suunab CO2 kvoodi müügist saadud tulu hoonete energiakadude vähendamisse.
Kuidas jõuab abivajaja kõne päästjateni?
Kõikide kõnede puhul, mis tehakse hädaabinumbrile 112, selgitatakse välja ohu tase. Vastavalt raskusastmele jagunevad need päästjate jaoks nelja astmesse: esimesed neist on kergemad igapäevaõnnetused, neljanda kategooria puhul on aga tegemist suure tuleõnnetuse või lausa katastroofiga ja vastavalt väljasõidu astmele reageerib tehnika ja inimressurss.
Hädaabikeskuses pannakse paika ka see, kuhu kutse suunata, kiirabile või päästjatele. Vaadates eelmist aastat, oli meil veidi üle saja viiekümne väljakutse.
Kus vajatakse enim päästjate abi?
Eks tavaliselt on selleks ikka väljakutsed tulekahjudele ja liiklusavariidele. Aga vahepeal oli ka aeg, kui pidime ühtejärge käima kasse puu otsast alla toomas. Pole küll kunagi näinud ühegi puu otsas kassi luukeret, kes sinna oleks kükitama jäänud. Lõpuks ronivad nad sealt näljaga alla kõik. Aga ei saa jätta muidugi ulatamast abikätt kogukonnale ja nende koduloomadele.
Kui vaadata Türi valda, mis teeb enam muret?
Türi linna puhul on muidugi riskigrupiks asotsiaalne seltskond, kes elab põhiliselt kunagistes paberivabriku tööliselamutes. Seal on kohati selliseid küttekoldeid, mille kasutamine tuleks kohe keelata. Ime, et nad veel püstigi püsivad ja köetakse neid ka kõige kättejuhtuvaga. Maapiirkonnas oli tänavu mitu murettekitavat põlengut Säreveres, kus tuleroaks langes loomasööt.
Millist ennetustööd teete?
Päästeametis töötavad mõned spetsiaalselt ennetustööga tegelevad inimesed. Nende ülesanne ongi kavandada uusi meetmeid, kuidas teavitada kõiki elanikkonna osi võimalikest ohtudest ja aidata neid vältida. Näiteks on meil päris pikk koostöö kohalike koolide ja lasteaedadega, kus käime oma tehnikat näitamas, või siis aitab päästekoer Nublu lastele meelde tuletada, kuidas käituda tulekahju korral.
Mida veel tahaksite inimestele südamele panna?
Eks ikka seesama vana jutt. Talv on ju tulekul ja ka eramutes algab aktiivne kütteperiood. Olge head ja laske oma küttesüsteemid vähemalt korra aastas korstnapühkijal üle vaadata, parem veel, kui ahjuküttega majades saab korstnaid puhastada sügisel enne kütteperioodi ja kevadel siis, kui see läbi. Kulutused korstnapühkimisele tasuvad end kindlasti ära.
Infotelefonilt 1524 saab nõuannet oma kodu turvalisemaks muutmisel, või kui vajate päästeala ametnike kontaktandmeid ja vastuvõtuaegasid, tahate teada millistes tingimustes ja kus võib tuld teha, soovite täiendavat informatsiooni seoses Päästeameti poolt korraldatavate ennetuskampaaniatega, teil on päästealaga seotud küsimus ja te ei tea, kelle poole pöörduda.