Pada mõis ( aastaarv teadmata ) Viru-Nigula Teataja

Padas on kaks linnamäge ja mitmeid muistiseid nii aastatuhandete kui aastasadade tagant. Lääneserval kõrguvat imposantset linnamäge on kasutatud veel hiljaaegu suurte rahvapidude paigana. Linnamäe vastas üle tee avastati 1986. a maa-alune kalmistu (Toomas Tamla).

Väiksem linnamägi asub suurest lõuna pool, sealt alla orgu minnes on näha Pada vesiveski varemeid.

Kunagine Pada mõis asub Sondasse viiva tee ääres paremal pool ürgorgu kõrgel kaldal. On kirjutatud nii, et:

"Pada (Paddas). Karjamõis Voorsel (Woorse). Peahoone varemeis. Esmateated mõisast pärinevad 1505. aastast. Kuulus Löwenwoldedele. 1620. a sai omanikuks Bellingshausen.

18. saj oli mõis Stackelbergide omanduses. 1782. a valmis krahv Otto Magnus Stackelbergi ajal kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone. Arhitekt oli üks kuulsatest Peterburis töötanud ehitiste projekteerijatest prantslane Jean Baptiste Vallin de la Mothe. Uhke hoone kaunimaks osaks oli 3-korruseline keskrisaliit, mida kroonis kolmnurkfrontoon. Eenduvad risaliidid olid ka maja mõlemal tiival.

1803. a müüs krahv Gustav Ernst Stackelberg mõisa krahv Peter von Manteuffelile. Krahv ehitas lennumasina ja tegi mõisateenija osavõtul lendamise proovigi (nagu Jaan Tatikas. H.T.)

1843. a päris mõisa tema tütar Louise, kes oli abielus kirjanik August von Kotzebue'poja Moritz von Kotzebuega.

1894. a läks mõis Schillingite valdusse. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli parun Alfred Otto Schilling.

Mõisa peahoone põletati 1917. a. Sellest ajast varemeis."

(Alo Särg "Lääne-Virumaa mõisad ja mõisnikud" 2007)

Pada ait 2012 kevadel. Foto: M. Poulain
Viru-Nigula Teataja


Arvati, et parun pani mõisa ise põlema. See oli rikkaim mõis ümbruskonnas, omas ka viinavabrikut.

1640. a 2. mail toimus siin kohtuistung Kongla Anne üle, keda süüdistati mõisa

valitseja Herman Bellingshauseni tütre surmas nõidumise läbi. Ann põletati ja tema mälestuseks püstitati 20. 05. 1990. a kiriku taha loodenurka mälestuskivi.

Mõisate eksisteerimise lõppjärgus kuulusid A.O. Schillingule veel väikemõisad Haansalu (Lilienfof) ja Satsu (Satzo).

Eelmise sajandi keskel toimus Satsus õudne tragöödia kui tapeti kirvega lapsed. Mis seal täpselt toimus - võib-olla keegi mäletab ? Sellest kurvast loost tehti laul, mis kandus kaugele. Meie ema laulis kitarri saatel ja mina koos õega nutsin tema selja taga.

"Üksik maja metsa ääres

üksik maja vagune.

Üksik maja hirmsaks paigaks

saanud Salme Anitale

Külaliseks tahtsid minna

külaliseks õele.

Ei te silmad, süda mõistnud

seda, mis teid ootab ees

Kirves kõrgel õhus kerkis

röövlirind ei värise ... "

Rohkem ei tea, selle natukese panin Elfriede Pärnaste mälu järgi kirja.

Kabala ja Samma vahel asusid Haansalu ja Moltino metsavahikohad. Neid ja Põdri küla laastasid röövlid ja hävituspataljon.

Pada mõisa töölise Jüri Villandbergi perre sündis 1914. a viienda lapsena teenekas bibliograaf Vaime Kabur. Lapsepõlves elas ta ka Voorse karjamõisas.

Padaoru külakool asutati 1864. a alla orgu. See oli vana poollagunenud hoone, mis küll remonditi enne ära. Majas oli üks klassiruum pikkade, pea seinast seinani pinkidega. Teisel pool elas koolmeister. Maja poolitas mantelkorsten, selles suitsutas Otto Uhlberg (1842 - 1911) sinke. O. Uhlberg oli lõpetanud Simuna kihelkonnakooli. Kui 1900. a uus koolimaja Pada-Arus valmis sai, tuli sinna õpetajaks August Ohmann. Vana koolimaja kinkis parun Schilling tasuks ligemale 40 aastat kestnud teenistuse eest O. Uhlbergile, kes oli Padaoru koolis esimene ja viimane õpetaja. Tema poeg Leopold Uhlberg on mälestusi üles kirjutanud.

Padaorus asuvat männikut kutsuti Vargamännikuks, sest vanasti olla seal vargad ja röövlid teelisi kimbutanud.

"See oli arvatavasti 1932. aastal, kui Unukse ja Rannu kooli 5. klasside õpilased käisid õp. Soodla ja Tammega Pada mäel kahele poole teed pisikesi mände juurde istutamas. Pärast tööd mindi linnamäele palli taguma, sinna oli rajatud jalgpalliväljak väravate ja tähistatud piiridega. Võistlus oli äge. Unukse võitis 3:0. E. Ruben sooritas kõik 3 väravat. Peale puhkamist mängiti veel võrkpalli, kus Unukse sai haledalt pähe. Kõik olid rõõmsad, sest lõpptulemus oli sõbralik viik." (Vasta algkooli kunagise õpilase Elmar-Raimund Rubeni lugu oma koolipõlvest. Avaldatud ERM-i kogumikus "Kooliteed" 1999.

EW ajal eksisteeris Pada vald. 1837. a oli elanikke 290, praegu on peresid üle 20., elanikke 58.

Padas ja Pada-Arus moodustati 1949. a aprillis kolhoos "Jõud", esimees Meinhard Veiler. Kolhoosi läks 30 peret.

Padaoru vana külakooli mälestuskivi kõrval elas Antonina Loho (1932 - 1991), kauaaegne Viru-Nigula rahvamaja juhataja ( 1968 - 1990), kelle teotahe ja särav iseloom püsib mälestustes. Lohode maja vundamendile ehitati uus maja, kus elab nüüd tema tütre pere. Väimees Andres Sõber on tuntud ja tunnustatud korvpallitreener, Rakvere "Tarvas" peatreener.

Mõisa ligidal, jõe ääres, elab praeguse kultuurielu edendaja ja valla arendusjuht Ene Ehrenpreis. Ene on väga töökas, ta pani Vambola Ulmi alustatud heakorra loomisele palju energiat ja keskuse looduspilt Viru-Nigulas on suuresti tema kujundatud. Korraldab hoogtööpäevi. Ene taasasutas 2003. aastal Hariduse Seltsi, kus oli ka esinaine 7,5 aastat. (Praegu Pille Kajar).

2010. aasta oli Padaorule meeldejääv. Talvel levis kohanimi meedias üle vabariigi. Detsembris möllanud lumetormis "Monika" jäid Padaorus lumevangi sajad inimesed. Autodest väljatoodud ja külmetanud reisijatele anti Viru-Nigula kaarhallis sooja suppi ja kuuma teed. Sämist Varjani oli hädas ca 600 inimest.

Aprilli algul sulas rohke lumi sellise kiirusega, et uputas oru elanikke.

Jõeorus on Pada maastikukaitseala, Padaorgu läbib suur Tallinn - Narva - Peterburi maantee.

Padas on viljakuivati, mis töötab omanik, Kristo Saaremägi, käe all.

Jõed liigendavad maastikku, tehes ümbruse kauniks. Aino Kotka meenutas: "Minu kooliõde elas kalda all jõe ääres, seal oli koorejaam. Tema papa oli seal juhataja. Küll oli seal ilus, eriti kevadel, kui õitsesid toomingad ja teispool jõge valged ülased.

Jõeäärt pidi kulges jalgrada veski juurde. Käisime veskijärvel paadiga sõitmas. Olin ka sageli vanaema juures Pada külas, Paluoja talus. Maja taga heinamaal voolas suur kraav, mis läbis enne kogu küla karjamaad. Edasi voolas Padaoru poole, kuid enne orgu jõudmist langes kõrgest mäerinnakust alla, kohises ja mühises. Sellest sai nime "Kohina auk".

Pada on looduse ilu, ajaloolise tähtsuse ja sellega seonduva vaimsuse kants. Elujõuline asundus. Pole raske ette kujutada, kuidas Peeter I männi all jalgu puhates nautis vaadet alla maalilisse orgu ja üle selle taamal asuva loojuva päikesekiirtes kiriku tornile.

Rändaja, peatu Padaorus !

Kasutatud: "Padaorust Viru mereni" H. Elstrok