Kust sündis idee paigaldada korrusmajale päikesepaneelid?

Oli ilus päikesepaisteline kevadilm ja sõbral külas viibides läks jutt tema katusel olevale päikesepaneelile, mis sooja vett toodab. Sõber rääkis, kuidas tal juba mitmendat aastat katusel olev süsteem toodab sooja vett, mida saab kasutada nii vesipõrandakütte torudes kui ka tarbeveena. Arutelu käigus jõudsime rääkida ka elektrit tootvatest päikesepaneelidest. Kodus internetist asja lähemalt uurides sai esialgne mõttevälgatus– paigaldada ise päikesepaneelid katusele – juba kindla idee teha asi teoks. Indu asjaga edasi tegeleda andis ka meie korteriühistu juhatuse teiste liikmete kindel toetus. Kui interneti otsingusse sisestada märksõna “päikeseelekter”, siis leiab sealt iga huviline piisavalt informatsiooni päikesepaneelide ja kõige sellega seonduva kohta: nende paigaldus ,tasuvusaja arvutamine jne.

Elektri vajadust ei saa ju 100 protsendiliselt päikesepaneelidega katta. Milline oli arvutuskäik?

Pean asjakohaseks veidi selgitada, et miks on päikesepaneelid mõeldud just elektri tootmiseks, aga mitte sooja vee tootmiseks, millest idee alguse sai. Meie majas on igal korteril sooja vee saamiseks oma boiler ja uuesti tagasi minna tsentraalse sooja vee tootmise juurde oleks suhteliselt suur investeering. Samas kütame maja alates 2008. aastast maasoojuspumbaga, mis tarbib elektrit.


Seega otsustasime elektrit tootvate päikesepaneelide kasuks. Kaasa aitas ka asjaolu, et maja elektrivarustuse lepingus oli ostjaks korteriühistu ja maja üldarvesti oli tunnipõhise arvestusega. See asjaolu omakorda tagas hea ülevaate maja elektrienergia tarbimisest küttele, päevase elektri osakaalule ja nädalalõpu päevasele tarbimisele. Päikese poolt toodetava elektri kogus sõltub päikese olemasolust ja võib kõikuda suurtes piirides. Samas ei ole suure tootmismahu juures võimalik(ega otstarbekas) seda akumuleerida. Vaja oli leida optimaalne kogus päikesepaneele ehk päikeseelektrijaama optimaalne võimsus vattides. Selle ülesande lahendas päikeseelektrijaama ehitaja. Meie puhul oli selleks parima pakkumise teinud OÜ Energogen, kes tugines meie elektritarbimise statistikale. Päikesepaneele on 138 koguvõimsusega 34,5 kilovatti ja tootmisvõimsuseks 30 kilovatti. Kõik päikesepaneelid on toodetud Eestis.

Kas te müüte elektrit ka mingisse suurde võrku?

Algusest peale olime veendunud, et sellise tootmisvõimsuse juures peab olema võimalus tarbimisest üle jääva elektrienergia müümine üldvõrku ja selleks pidime tegema taotluse meie päikesepaneelidest koosneva elektrienergia tootmisjaama liitumiseks üleriigilise elektrivõrguga. Võrguettevõtja Loo Elekter poolt ehitati vastav liitumispunkt, kus on tavalise elektriarvesti asemel kahepoolselt toimiv arvesti.

Siinkohal nõuanne: kui plaanite päikeseelektri kasutamist ja selle liitmist üldvõrguga, siis esitage varakult oma võrguettevõtjale liitumistaotlus, sest selle menetlemine võib võtta aega. Samas võib liitumistasu sõltuda mitmest asjaolust. Liitumistasu suurus aga mõjutab omakorda tasuvusaega. Isegi kui te ei soovi liitumist üldvõrguga, siis peaks tähelepanu pöörama elektriarvestile: kuidas see reageerib teie poolt toodetava elektrienergia arvestamisele. Meie olemasolev arvesti näiteks liitis juurde ka päikesepaneelide toodetud elektri ja nii ei saanudki me päikeseelektrit enne uue liitumispunkti ehitamist kasutada.

Kui palju raha iga korteriomanik pidi investeerima?

Kuna meil sai just eelmisel aastal renoveeritud maja fassaad ja sellega kaasnes remondifondi tehtava igakuise makse suurenemine (pangalaenu teenindamiseks),siis oli algusest peale selge, et me ei saa selle projekti finantseerimiseks enam tõsta eespool nimetatud makset ega ka arvestada oluliselt ühekordse sissemaksega. Juhatuse poolt oli ettepanek ehitamiseks kasutada laenu, mille tagasimakseks kasutatakse toodetud elektrist saadud tulu. See tähendab, et maja siseselt toimub elektrienergia eest tasumine tegelikult tarbitud elektri eest ehk iga korteri, üldelektri ja soojuspumba arvestite näitude järgi. Kasum tekib päikeseelektri arvelt vähem võrgust ostetud ja üle jäävast võrku müüdavast päikeseelektrist. Tegime ka sümboolse ühekordse sissemakse umbes 100 eurot korteri kohta. Tasuvusaeg on küll suhteliselt pikk, aga kui arvestada hetkel päikesepaneelide elueaks ehk aktiivseks tootmiseaks 30aastat, siis see on tark investeering.

Mitme aasta pärast tasub ettevõtmine end ära ja kui suur on oma toodetud voolu hulk?

Esialgne arvutus näitas, et tasuvusajaks on 10 aastat, kuid arvatust suurem liitumistasu üldvõrguga suurendas seda 11-le aastale. Tegeliku korrigeeritud tasuvusaja saame siiski alles pärast aastast kasutamist, milleks on 1. oktoober 2016. Prognoositav aastane päikesepaneelide poolt toodetav elektrienergia kogus on ligikaudu 35 000 kilovatt-tundi, mis moodustab maja aastasest toodangust kolmandiku. Selle järgi sai ka tehtud esialgne tasuvusarvutus. Tahaksin siinkohal tähelepanu juhtida ühele nüansile. Kui teete tasuvusarvutust, siis võrku müüdavalt elektrienergialt tuleb maha arvestada võrgutasu, mis on reeglina suurem elektri hinnast ehk müüme ilma võrgutasuta, aga ostame koos võrgutasuga.

Kui päike paistab, siis on õige aeg panna tööle pesumasin ja muud elektritarbijad, aga kuidas ja kuhu vool salvestatakse?

Kui päikeseelektrijaama rajamise peale mõtlema hakata (pean silmas enda tarbeks, mitte kommertseesmärgil), siis on oluline määrata, kui suur on maksimaalne päevasel ajal tarbitav elektrienergia kogus. Arvestatav salvestamise viis on siiski vaid vee soojendamine ja sellest lähtuvalt tuleks valida rajatava päikesejaama võimsus. Mida rohkem toodetavast elektrist ise ära tarbida, seda väiksem on tasuvusaeg. Teine kriteerium jaama valikus, mida tasuks jälgida, on jääda mikrotootjale kehtestatud 11 kilovati piiridesse, mis lihtsustab ja on ka soodsam elektrivõrguga liitumisel. Ja loomulikult, kui paneelid juba katusel, siis muuta oma elektritarbimise harjumust ja öise tarbimise asemel panna kõikvõimalikud elektriseadmed tööle päevasel (päikesepaistelisel)ajal.

Meie eelis on selles, et kütteperioodil on suur tarbija maasoojuspump töös päevasel ajal ja et nädalalõppudel on korterite elektri tarbimine samuti märgatavalt suurem just päevasel ajal.

Kui suur on olnud rahaline kokkuhoid?

Sellele küsimusele saame vastata kui aasta on täis.

Mis on taastuvenergiatoetus?

Taastuvenergia toetus on üldvõrku müüdud elektrienergiahinnale lisanduv tasu 0,0537 eurot kilovatt-tunni eest

Kas Eesti sügis ja talv, mil ilmad on pikalt sombused ja pilvised, võivad tekitada päikesepaneelide vastu umbusku?

Seda, et hilissügisel ja talvel päikesepaneelidest arvestatavat elektrienergiat ei saa, peab arvestama juba enne päikesepaneelide paigaldamist ja tasuvusaja arvutamist. Meie kliimas saab arvestatavad elektrienergiakogused kätte märtsist kuni oktoobrini.

Kas väikese eramaja katusele või kõrvale sobib samuti päikesepatarei?

Päikesepaneelide paigaldamisel ei ole piiranguks ei liiga väike ega ülisuur elektrienergia tarbimine. Paigaldamise seisukohalt on oluline vaid see, et paneelid oleksid võimalikult maksimaalselt suunatud lõunasuunale ja et nende ees ei oleks varjusid tekitavaid objekte. Paigaldada võib katusele, fassaadile või maapinnale. Võib ka kasutada spetsiaalseid päikese järgi pööratavaid süsteeme. Kõige odavam ja lihtsam viis on paigaldada paneelid katusele. Sellise lahenduse puhul võib päikeseelektrijaama hinnaks arvestada üks euro vati kohta ehk 11 kilovatise võimsusega päikeseelektrijaama maksumuseks on umbes 11 000 eurot.

Kokkuvõtteks ütlen, et vaba raha investeerimine päikeseelektrisse toob kindlasti tulu teile ja keskkonnale. See on taastuvenergia, see on energia, mis vajab katusel vaid paneeli. Ning kui neid pakutavaid lahendusi targalt ja läbimõeldult kasutada, saate kindlasti investeeritud kulutuse tagasi lähima 10 aasta jooksul. Edaspidine on juba teie tulu.