Pärast eemalolekut on von Glehnid jälle Nõmmele lähemal

Elus on kõik väga lihtne, sest kui oled suhtlemiseks inimestega avatud ja leiad selleks aega, võib juhtuda imelisi asju. Üheks selliseks kokkusattumuseks oli eelmise aasta juuni, kui Nõmmet külastas von Glehnide perekonna lähedane sugulane, professor Dimas Dias Brito. Ta saatis mulle e-kirja, et on Nõmmel ja kui mul mahti, võiksime kohtuda.

Käisin koos temaga läbi von Glehnidega seotud kohad nii Nõmmel, Tallinnas kui ka Harjumaal. Dimas Dias Brito huvi Nõmme ja von Glehnide seotuse kohta Eestiga sai alguse aastaid tagasi Nikolai von Glehni lapselapse Peter von Glehni (1899–1996) meenutustest. Ta luges ette lõike Peteri meenutustest, mis rääkisid elust lossis, kooliskäimisest ning Nõmme loodusest ja vaadetest, mis tollel ajal lossi aknast avanesid. Arutasime Peteri meenutuste üle ja leidsime, et need väärivad toimetamist ja avaldamist nii eesti, portugali kui ka inglise keeles. Augustis 2012 kohtus Dimas von Glehnide perekonnaga ning andis ülevaate, mida ta Eestis ja Nõmmel nägi, samuti meie mõtte anda Peter von Glehnist välja raamat koos fotomaterjaliga.

Tänavu veebruaris külastasin puhkuse ajal Brasiiliat, et osa võtta von Glehnide suguvõsa kokkutulekust. 11. veebruaril ootas meid São Paulo lennujaamas Peter von Glehni lapselaps Luis von Glehn. Luis elab koos oma abikaasa ja kahe lapsega São Paulo äärelinnas oma majas, kust asusime autoga teele Frutali linna poole. Frutal on nimelt linn, kus ligi 70 aastat elas tema vanaisa Peter. Teekond oli umbes 550 kilomeetrit pikk ning sõit sinna kestis pea kuus tundi.

Tema isa Manfredo (Nikolai von Glehni lapselapselaps) Frutali keskusest 15 kilomeetri kaugusele jäävasse farmi jõudsime õhtul kella kuue paiku. Manfredo juures ootas ees soe ja südamlik vastuvõtt – kohal oli paarkümmend erinevas vanuses von Glehni. Järgmisel päeval külastasin Peter von Glehni maja, lõunaajal oli kohal juba rohkem von Glehne ning sellel pidulikul hetkel andsin von Glehni perele üle skulptor Aivar Simsoni loodud Nikolai von Glehni pronkskuju. Pere oli liigutatud ja õnnelik. Pärast ühist lõunat tutvustati mulle kiriku juures asuvat parki, mille rajamist oli toetanud ka Peter von Glehn. Selle kinnituseks on pargis temanimeline kivist pink. Samuti toetas ta kiriku ehitust. Õhtul toimus suguvõsa kokkutulek, kohal oli kuuskümmend von Glehni, kellest paljusid seob Peter von Glehni vereliin. Rääkisime Eestist, nende erinevate põlvkondade ajaloolisest taustast, Nõmmest, aga ka elust tänapäevases Brasiilias. Nii palju Glehne pole pärast Peteri surma 1996. aastal koos olnud, see oli ka perekonnale väga oluline hetk, et oli põhjus kokku tulla ja rääkida perekonnast ning selle väärtustest läbi erinevate põlvede. Kohal oli ka Peteri teine abikaasa Laudice.

Jälgimäe kaart 1890. aastatest leidis nüüd oma koha Nõmme muuseumis.

Järgmisel päeval sõlmisin Nõmme ja Frutali linna vahel koostööleppe ning usun, et see loob sügava ja tugevama sideme von Glehni perekonnaga ka edaspidiseks.

Samal päeval külastasin Frutali surnuaeda, et käia Peteri ja tema esimese abikaasa Maria haual.

Päev hiljem, 14. veebruaril andis Manfredo von Glehn mulle üle mõned perekonna paberid, fotod ja dokumendid. Ta arvas, et Nõmme muuseumis on nende asjade jaoks palju õigem koht kui Brasiilias. Tähelepanuväärseimad nendest on Jälgimäe kaart 1890. aastatest ning Nikolai von Glehni taskumärkmik, kus sissekanne isegi märtsist 1923.

Usun, et pärast pikka eemalolekut on von Glehnid jälle Nõmmele palju lähemal, nad tunnetavad oma sidet Nõmmega palju rohkem kui varem. Juba mais on Nõmmele oodata kaugeid külalisi.