Perearst Jaanika Viilup. Foto: Jukko Nooni

Perekooli foorumis keegi just kirjutas, et tema laps jäi vaktsineerimise pärast autistiks, teine jälle, et lapsel oli suvel neli puuki ja küll on hea, et puugisüstid kevadeks tehtud said. Naabrite kolmeaastane on alalõpmata haige, nädal lasteaias, kaks kodus, ei tea, kas ta on vaktsineeritud või vaktsineerimata... Nii palju on noortel vanematel, mille peale mõelda, ja üldse on kogu aeg kiire. Samas on vaktsineerimine teema, mille üle mõtlemiseks ja arutlemiseks võiks ja peaks kindlasti aega leidma.

Eestis, nagu enamikus arenenud riikides, kehtib riigi poolt heakskiidetud vaktsineerimisplaan, mille alusel lapsi teatud ajavahemiku järel erinevate haiguste vastu süstitakse. Värsked lapsevanemad puutuvad vaktsiinidega kokku juba sünnitusmajas: seal vaktsineeritakse vastsündinut B-hepatiidi ja tuberkuloosi vastu ning antakse lapsele ka vaktsineerimispass. See tasub kaasa võtta, kui tulete oma uue ilmakodanikuga perearsti juurde, sest edaspidi, kuni koolieani, tehaksegi kõik vaktsineerimised regulaarsete terviseläbivaatuste käigus perearsti juures: ühe- ja kuuekuuselt saab laps veel kord B-hepatiidi vaktsiini; kolme-, nelja ja poole ning kuuekuuseid süstitakse difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ja hemofiilusbakteri vastu, 1-aastaseid leetrite, mumpsi ja punetiste vastu. Kaheaastased ja kooliminevad lapsed saavad juba varem tehtud vaktsiinide kordusvaktsineerimised.

Vajadusel annab perearst nõu

See pikk loetelu võib hirmutav tunduda, ent tegelikult saab beebi tavaliselt ikka ainult ühe süsti korraga, sest tänapäeval on mitu vaktsiini juba ühes süstlas koos. Imikule tehakse süst reide, juba kõndivale lapsele õlavarde. Koolilastega tegeleb õppeasutuses edasi juba kooliõde, siis toimub kordusvaktsineerimine eespool nimetatud haiguste vastu.

Soovitan vaktsineerida imikuid ka rotaviiruse vastu, sest see palaviku, oksendamise ja kõhulahtisusega kulgev sooleviirus põhjustab organismis veekao ning nii satutakse vahel isegi haiglasse tilguti alla. Seda ei soovi oma lapsele ilmselt keegi. Vaktsiini manustamine on suukaudne ja süstima ei pea. Õnneks ei tundu lastel selle vaktsiini maitse vastu samuti midagi olevat. Soovitatav on rotaviirusevaktsiini mõlemad doosid manustada enne 24. elunädalat, kuna just imikutel on haiguse kulg raskeim. Praegu tuleb rotaviirusevaktsiini eest kahjuks küll vanematel maksta, sest see ei kuulu immuniseerimiskavasse ning kavavälised vaktsiinid on tasulised.

Harvem tehtavad on vast pneumokokkide, tuulerõugete ja A-hepatiidi vastased vaktsiinid, ka nn puugisüstid. Sageli hakatakse nende peale mõtlema, kui ees on reisid või pikem suvine viibimine maakodus. Seejuures tasub kindlasti mis tahes vaktsineerimisega seotud küsimuses nõu pidada oma perearstiga, ning tegelikult on internetki suureks abiks, kui vaid õigest kohast otsida osata. Selleks soovitan huvilistel uurida lähemalt lehekülgi www.vaktsineeri.ee, www.terviseamet.ee ja www.inimene.ee.

Miks on tähtis end vaktsineerida?

Laste ja noorukite ühtlase, õigeaegse ja kõikehõlmava vaktsineerituse tulemusel kujuneb elanikel kollektiivne immuunsus: nakkushaigus ei saa enam levida, kui pole piisavalt vastuvõtlikke inimesi. Kui elanike hõlmatus vaktsineerimistega ei ole piisav või on ebaühtlane, on võimalik haigustekitajate edasine ringlus ning haiguspuhangute teke.

Üldiselt on minu arvates laste vaktsineeritusega lood meil üsna hästi: laias laastus 95 protsenti lastest on ikkagi vaktsineeritud. Vaktsineerimisest keeldujaid on konkreetselt minu nimistus üksikuid. Pigem leidub kahtlejaid, kes soovivad erinevatel põhjustel vaktsineerimisi edasi lükata, arvates, et vanem laps talub süstimisi paremini. Vahel soovitakse mõned vaktsiinid välja jätta (nt B-hepatiit), mõnel vanemal on olnud eelmise lapsega kõrvaltoimete kogemus vmt. Vaktsiinid võivad tõesti anda reaktsioone või kõrvaltoimeid, kuid enamasti ei ole need tõsised ning piirduvad palavikuga, punetusega süstekohal vmt. Kindlasti ei tee vaktsineerimine last autistiks, sageli põdejaks, hüperaktiivseks ega ole lapsele muul viisil ohtlik.

Kasulik on ennetada

Meie vaktsineerimisplaani tasub usaldada: sotsiaalministeeriumi juures vaatab vaktsineerimisplaani regulaarselt üle ning teeb ettepanekuid selle täiendamiseks oma ala asjatundjatest koosnev komisjon. Tavaliselt peame ju enesestmõistetavaks, et oma kodus ei vea keegi ise elektrijuhtmeid ega paranda veetorusid, kui ta pole just elektrikuks või torulukksepaks õppinud. Seega on loomulik usaldada tervisespetsialiste ning teha just neid vaktsiine ja just sellel ajal, nagu need vaktsineerimiskavas ette on nähtud.

Kasulik on ennetada seda, mida saab ennetada. Kes sooviks vabatahtlikult gripihooajal 40-kraadise palavikuga, iga koht kehas valutamas, nädala voodis veeta ning lisaks veel tagantjärele mõne tüsistuse saada, kui on ometi võimalus end gripi vastu vaktsineerida?

Rohelisel ajal tahaks ka rahulikult metsas, heinamaal või oma koduaias ringi jalutada, ilma et peaks kartma puuki koos kõigi tema kantavate tõbedega naha vahele saada. Miks siis mitte vaktsineerida end ja oma peret puukentsefaliidi vastu juba praegu (alates ühe aasta vanustest lastest kuni eakateni välja).

Kui lapsevanemal on kahtlusi või küsimusi vaktsineerimise kohta, soovitan alati nõu pidada perearstiga, mitte teha järeldusi internetifoorumites (enamasti) anonüümseks jäävate kirjutajate kogemuste ja arvamuste põhjal.

Läkaköha on Eestis epidemioloogiline

Eestis on läkaköhasse haigestumine viimastel aastatel oluliselt kasvanud ning samal ajal on järjest kasvanud noorukite ja täiskasvanute osakaal haigestunute seas. Aastatel 2006- 2010 on registreeritud läkaköhasse haigestunute arv tõusnud 153-lt 1295-le. Kui 1999. aastal oli läkaköhasse haigestunute keskmine vanus Eestis 8,6 aastat, siis 2009. aastal oli keskmine vanus juba 20,9 aastat. Läkaköha vaktsineerimisjärgne immuunsus ei pruugi kesta üle 5-7 aasta. Seetõttu soovitab terviseamet vaktsineerida end ka neil täiskasvanuil, kes juba on lapse või noorukina läkaköha vastu vaktsineeritud.

Lisainfo ja riikliku immuniseerimiskava leiate veebilehelt www.vaktsineeri.ee.

Autor Jaanika Viilup on Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ perearst.