Pille Lill klaveri taga õiget häälekõrgust ette näitamas, Piret Filamovits järgi laulmas Eestielu

...kui ligi 30 ooperis pearolle laulnud sopran ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dotsentdoktorant Pille Lill läinud reede pärastlõunal, kohvitass käes, sõbralikult rahvamaja saali siseneb ja noortelt kohtumisärevuse sõbralikult maha pühib.

Väikemaarjalastel ja teistel muusikahuvilistel oli II Väike-Maarja muusikafestivali ajal harukordne võimalus lasta end meistrite käe all laulmise, klaveri, kitarri ja klarneti meistriklassis üle kuulata ja kasulikke näpunäiteid saada. Selles loos tuleb juttu laulmise meistriklassist, mille andis ooperilaulja sopran Pille Lill, õpipoisteks kaks noort laulusõpra Rakverest.

Seniks, kuni arglikud hinged end “katsumise” eel veidi koguda saaksid, räägib Pille Lill laulmisest ja lauljakarjäärist, puistab sekka oma kogemusi lauljateel. Ta ei varjagi, et selles on olnud tõuse ja langusi. “Peaasi on tahtmine, küll siis avanevad ka võimalused,” julgustab ta noori ooperilaulja teed valima. “Ka mina olen tulnud maalt, käinud läbi muusikakooli, õppinud Eestis ja välismaal, avastanud, et mind, õpetatud lauljat polegi siin vaja. Põdesin, aga ma tulin sellest välja. Noorena ei teadnud ma klassikalisest laulust midagi, ooperissegi sattusin alles 21-aastasena. Estraadilaul oli see, mis tõmbas,” meenutab kunagistes ansamblites Laine ja Magnetic Bänd laulnud Pille Lill. Ühel hetkel tuli teha valik, kas estraadi- või klassikaline laul, mõlemat korraga hästi teha ei raske. Ooperilaulja tee valinud Pille Lillele pole olnud laulmine töö. “Mulle meeldib tohutult see hääle avanemise ime, võimalused, mida häälega teha saab,” räägib ta vaimustunult noortele.

Ekslikult arvatakse, et lauljakarjääri jaoks heast häälest piisab. Ka seda on vaja, kuid üha olulisemaks saab lauljakarjääri puhul muusikaline haridus. Ta kiidab noori, kel seljataga klaveri- ja viiuliõpingud muusikakoolis.

Lauljatee on pikk: 7-10 aastat tuleb häält kui instrumenti koolitada, enne kui hääl laulmiseks valmis on. Hääle kallal tuleb tööd teha kogu elu, sest häälel on tohutuid võimalusi. Pille Lill lisab, et veel eelmisel päevalgi võttis ta ühelt 80-aastalt itaalia õpetajalt ühe laulutunni.

Ooperilauljal on tohutu perspektiiv, ooperiteatreid on maailmas kõik kohad täis. Kõrgematasemelistes, A-klassi ooperites on ühe õhtu eest makstavad tasud väga kõrged. Kuigi jah, Eestis pole ooperilauljate palgad teab mis kõrged, on ta veendunud, et see olukord on peagi muutumas. Ka eestlaste klassikalise muusika kontserdil käimise harjumus on kasin, eriti kui võrrelda seda keskmise saksa perega, kes käib keskmiselt kord nädalas mõnel klassikalise muusika kontserdil. Siiski kiidab ta klassikalist laulmist, sest rõõm ja õnn, mis selle erialaga kaasas käib, on kirjeldamatu.

Klassikalises laulmises tuuakse välja hääle võimsus. Hääl, see on energia, mis inimesest välja voogab. Laulmine muudab inimest paremaks, arendab isiksust. Ei saa hästi laulda, kui oled vihane, ängi või muud halba energiat täis. Hääl jääb siis kusagile kehasse kinni. Et see nii ei oleks, on vaja puhastada end halbadest mõtetest ja energiast.

Poplaulja karjäär lõpeb ära 30-40. eluaastaks, ooperilaulja oma siis alles algab. Väga üksikud poplauljad, nt Anne Veski, Tõnis Mägi, Ivo Linna, suudavad jääda kauemaks. Põhjuseks on inimese füüsiline energia kadumine selleks vanuseks. See on nii ka baleriinide, tantsijate, tippsportlastega. Ooperilauljad arendavad oma vaimset energiat, selle baasil suudavad ja saavad nad laulda pikki aastaid.

Teenivad muusikat

Pille Lill räägib, et laulmine on palju enamat kui ainult hääle tegemine. “Laulmisega me teenime muusikat. Mida tähendab teenima? See tähendab, et oleme tänulikud, et muusika on olemas, et meil on olemas anne _- hääl, millega anname edasi muusika imelist ilu. Laulja on kui preester.” Laulmine tähendab pühendumist. Vähe on inimesi, kes pühenduvad end terve elu ainult ühele tööle, erialale. Lauljaks saades tehakse valik pühendada end kogu eluks laulmisele. “Alati pead vormis olema, proovis olema, etenduse ajal kohal olema. Haige olla ei tohi, konkurents on kõva, teist korda ei kutsuta. Tuleb õppida oma tervist hoidma. Häält saab hoida tervislike eluviisidega. “Mina karastan end iga päev külma veega, käin ujumas.”

Pikk sissejuhatus tehtud, kutsub meister noore neiu enda juurde, annab klaveril akordi ette, nagu see lauluharjutuste puhul ikka käib, ja palub tal hakata laulma.

“Mis siis muret teeb?” uurib ta. “Üleminekud,” tuleb vastus. Meister ütleb, et üleminekud (s.o hääleulatuse ülemisest piirkonnast rinnahäälele, s.o laulmisele hääleulatuse madalaimas osas. Toim.) ning rinna- ja peahääle omavaheline miksimine ongi kõige raskemad. Kui noore lauljanna hääl ühel kõrgusel “kinni” jääb, näitab õpetaja nippi: paneb ta seina äärde peaga vastu seina seisma ja palub tal nüüd laulda.

“Proovi! Lõdvestu! Proovi veel! Juba tuleb! Tubli tüdruk! Sul on hea, armas ja puhas häälematerjal - lüüriline sopran.”

Veidi aega lauldud, tehakse paus, sest laulmine väsitab. “Füüsist on vaja ka treenida, et laulmisega vastu pidada,” teab meister taas abinõu.

Noore neiu kaunis hääl üle kuulatud, võtab meister ette noormehe. “Ma niisama tulin kaasa,” puikleb too vastu, aga siiski võlub Pille Lill ka temalt hääle välja. “Milline dramaatiline tenor! Sinusuguseid tenoreid otsitakse taga tikutulega ja mitte ainult Eestis! Tulge akadeemiasse õppima, mõlemad!” Kuuldes, et noormees polegi muusikuteele mõelnud, palub Pille Lill tal ikkagi järele mõtelda. Pakub ülisoodsaid tingimusi, mis tähendab, et noored saaksid lausa tasuta tema juures tunde võtta. Lubab akadeemiasse õppima tulles soovitada häid õppejõude. Soovitab kodus võtta solfedþotunde, et sissesaamine kindlam oleks. Tulge! Õpetaja annab oma kontaktid ja ütleb, et ta järel käima ja lunima ei hakka, sest tal pole lihtsalt aega. Võimalus on antud, mõelge. Annete avastamise päev Meistri juhendamisest pääsenud, pärin noortelt muljete kohta. “Maailma parim õpetaja! Pole enne sellist tundi oma elus kogenud!” Noor neiu räägib, et sai oma mõtetele kindlust just õpetaja enda kogemustest, kui ta rääkis, kuidas ta ise pidi oma raskustest üle saama.

Mis siis meistriklassis õieti juhtus? Pille Lille meistriklassis oli kohal see miski, fluidum, mida on raske kirjeldada, kuid millest osasaanuna oled kohe mitu päeva saadud hea energia lummuses. Kuid veelgi olulisem oli avastatud anded. Võib-olla oli just see päev, 8. oktoober 2010, kui üks, aga võib-olla kaks inimestki võideti laulmisele.

________________________________________________

Pille Lill tuleb jaanuaris Väike-Maarjasse andeid avastama

Muusikafestivali aegu arutasid omanimelise muusikute fondi direktor Pille Lill ja vallavanem Urmas Tamm, kuidas muusikud saaksid olla kasulikud Väike-Maarja-sugustele maakohtadele.

Pille Lill ütles, et tema üheks unistuseks on avastada meie andeid. Eesti rahva jaoks on iga anne tähtis ning kahju on, kui nad lihtsalt kaotsi lähevad. Seepärast tuleb tegelda annete avastamise ja ülestöötamisega. Ta on juba oma kodulehe uuendamisel teinud vastava lehe: Planet of talents.

Vallavanemaga lepiti kokku, et Pille Lill tuleb koos oma muusikaõppejõududest kolleegidega Väike-Maarjasse uuesti jaanuaris, seekord meie andeid üle kuulama. Ühe päevaga saab koolide algklassid ülevaadatud. Kui anded kohapeal avastatud, siis võivad muusikaõppejõud käia kord kuus muusikakoolis õpilasi juhendamas. Kui õppejõudude esmane visiit Väike-Maarjasse on tasuta, siis edasine juhendamine on juba tasuline. Kaalumisel on vastava projekti kirjutamine, millest maksta juhendamise eest.