Meditsiini keeles on tegu sesoonse depressiooni kergema vormiga, mida iseloomustavad korduvad depressioonihood, mis on seotud hooajaliste muutustega. Muutustest olulisim on päevavalguse vähesus eelkõige hilissügisel ja hilistalvel. Talvel sõltub see lumest, kuna lume puudumisel on valgustingimused tublisti halvemad. Kui aga lund on talvel palju ja kogu aeg, on ka sesoonse depressiooni tekkerisk üldjuhul väiksem.

Pimedusmasenduse sümptomid ilmnevad igal aastal samal ajal, üldjuhul algavad need oktoobris, on kõige tugevamad novembist jaanuarini ja leevenevad veebruaris-märtsis.

Pimedusmasendus lööb rohkem välja õhtupoolikuti. Mõnel eriti tundlikul tüübil lööb masendus välja juba paljast mõttest eesseisvale pimedale ajale.

Kaamosmasenduse tunnused:

• Unehäired. Unevajadus on senisest suurem, aga samas on raske õhtul uinuda. Hommikune ärkamine on raske ja inimene tunneb end väsinuna, kuigi magas sügavalt.

• Ülesöömine. Lisaks sellele, et süüakse palju, läheb eriti peale kõik magus ehk süsivesikuterikas toit ja tulemuseks on kehakaalu tõus.

• Meeleoluhäired. Masendus, lootusetus, kurbus, ärrituvus, võimetus rõõmu tunda, süütunne. Väikseimgi toiming tundub raske ja mõttetu.

• Sotsiaalse läbikäimise langus. Inimene muutub eraklikuks, ei taha kedagi näha ja kellegagi suhelda. Vähenenud empaatiavõime, paarisuhtes seks enam ei huvita. Noortel inimestel võib ette tulla käitumishäireid.

• Üldine jõuetus. Midagi ei jaksa ega taha teha, iga ettevõtmine tundub tohutult raske eneseületamisena.

• Füüsilised hädad. Kaelasooned võivad kanged olla ja valutada, immuunsüsteem on nõrgenenud, võib esineda mao- ja seedeprobleeme.

Niisiis, peamiseks põhjuseks, miks masendus meid tabab, peetakse valguse puudust.

Uuringud on näidanud, et loomuliku valguse puudus vallandab ajus teatud keemilised reaktsioonid. Pimedal ajal valmistab inimese käbinääre melatoniini, mis teeb uniseks.

Päikesevalguse toimel toodab käbinääre serotoniini, ainet, mis muudab inimese erksaks ja tõstab meeleolu. Nii on päeval inimese kehas rohkem serotoniini, öösel aga melatoniini.

Talvel, kui on pime aeg, on kehas palju melatoniini ja seepärast võib inimene tunda end jõuetu ja unisena.

Teise põhjusena on nimetatud talvist UVB-kiirguse vähesust, mille tõttu organism saab naha kaudu vähem Dvitamiini. Sesoonse depressiooni esimesed märgid ilmnevad üldjuhul 20-30 aasta vanustel, mida vanemaks inimene saab, seda tugevamaks häired lähevad.

Samas pole ka võimatu, et vanusega mõnel sümptomid hoopis kaovad. Uuringud on näidanud, et alates 55. eluaastast tõuseb talvemasendust põdejate hulk dramaatiliselt, samas on näiteks alates 65. eluaastast põdejate hulk väga väike.

Risk langeda kaamosmasendusse on suurem 20-40- aastastel naistel. Talvemasendust põevad peamiselt 20-45- aastased inimesed, kellest 60- 90% on naised. Sesoonsed häired tabavad kergemini ka neid inimesi, kes ka muidu depressiooni all kannatavad või kelle suguvõsas on varasemalt depressiooni esinenud.

Eriti ohustab pimeda aja masendus neid inimesi, kes on üksikud või kellel peresuhted ei paku rahuldust ning pole ka häid sõpru, kellega koos olla. SAD-i ravis kasutatakse tänapäeval väga erinevaid viise: valgusravi, antidepressandid, kognitiivne käitumisteraapia, ravi ioniseeritud õhuga, vahel manustatakse melatoniinihormooni.

Abi on D-vitamiini sisaldavast toidust (ka toidulisandeist). Palju saab aga inimene ise ära teha. Käige jala, eriti valgel ajal! Naturaalne valgus aitab keha bioloogilist kella reguleerida ning und ja meeleolu parandada. Ka aitab liikumine vähendada stressi, ärevust ja teisi hooajalise meeleolulanguse sümptomeid.

Sööge mitmekesist toitu, eelistage teraviljatooteid (kindlasti rukkileiba) - need toiduained ergutavad serotoniini sünteesi. Sööge piisavalt hommikuti ja lõuna paiku, kuid õhtusöök olgu lihtne ja vähekaloriline. Hoiduge õhtusest maiustamisest!

Sööge kala vähemalt kaks korda nädalas ja soovitavalt just rasvast! Kalas on palju Dvitamiini, mida nimetatakse ka organismi üheks ajahormooniks. Vitamiin D3 ehk kolekaltsiferool stimuleerib organismis serotoniini tootmist, lisaks aitab see omastada kaltsiumi ja fosforit. Soovitav kogus on 40 mikrogrammi Dvitamiini päevas, seda aprillini välja.

Sööge ka teisi D-vitamiinirikkaid toiduaineid, nagu näiteks nisuidusid, päevalilleseemneid, avokaadot, maksa, munakollast (aga ära liialda, muidu hüppab vere kolesteroolisisaldus lakke!). Tarvitage oomega-3-rasvhappeid! Nende allikaiks on merekalad, näiteks lõhe, makrell, heeringas ja hiidlest. Oomega-3-rasvhapete head allikad on ka lina-, chia-, tudra-, kanepi-, kõrvitsaja rapsiseemned ning õlid, kreeka pähklid, rohelised lehtköögiviljad. Magage täielikus pimeduses (ärge jätke näiteks telerit uinudes mängima, kustutage ära öölamp).

Kui depressioon muutub väga sügavaks, tuleks kindlasti arsti poole pöörduda, kes ravimid appi võtab. Rohud aitavad kõige hullemast seisust välja. Lootusetuse ja pidurduse taandudes hakkab inimene vähehaaval jälle nägema oma elus võimalusi ja abistavaid inimesi.