Piret Rips-Laul: absoluutse kuulmisega inimene
Sündisin ja kasvasin Lõuna-Eestis, Valga linnas. Kuna mu vanemad ei ole muusikud, siis polnud minu sündides meie kodus ka klaverit. Ema-isa töökohas oli aga suur saal, kus sain vahel klaverit proovida ja ise lugusid luua. Kui ma ema käekõrval 5-aastasena Valga Muusikakooli katsetele läksin, siis mängisin klaveril ühe loo ainult mustadel klahvidel. Valgetel klahvidel mängimine tundus liiga lihtsa ülesandena...
Muusikakoolis avastati peagi, et mul on absoluutne kuulmine, mida ei ole sugugi kõigil muusikainimestel, ning soovitati tõsisemalt mõelda muusiku elukutse peale. Heliloojana ma veel end ette ei kujutanud ning õppisin Tallinna Muusikakeskkoolis ja Konservatooriumis klaverit. Heliloojaks õppisin professor René Eespere juures Eesti Muusikaakadeemias aastatel 2000–2004. Heliloominguga olen aga tegelenud kogu oma elu alates lapsepõlvest kuni tänase päevani.
Kuidas oled seotud Kristiine linnaosaga?
Valgas elasin ainult esimesed 14 aastat, siis kolisin Tallinna elama. Elasin pealinna erinevates linnaosades, kuid alates 2004. aastast olen valinud oma elukohaks Kristiine, mis võlub mind kesklinna läheduse ja parkide rohkusega. Minu arvates on see Tallinnas parim paik elamiseks!
Oled loonud palju koorilaule, neist mitmed on kõlanud varasematel üldlaulupidudel ja kõlavad ka 2011. aasta noorte laulupeol „Maa ja ilm“. Miks oled kirjutamiseks valinud just koorimuusika?
Olen ise koorides laulnud, ise koore juhatanud. Olen otsinud uut repertuaari ja siis vahel leidnud, et sellist laulu, mida laulda ja juhatada tahaksin, polegi veel olemas. Neil hetkedel ei jää ju muud üle kui ise koorimuusikat kirjutama asuda.
Aprillikuus oled Kristiine linnaosas resideeruv helilooja. Mida selline kogemus heliloojale annab?
See on vajalik kogemus nii linnaosale kui heliloojale, sest iga linnaosa võiks rohkem teada kunstnikest, kirjanikest ja heliloojatest, kes nende linnaosas elavad. Heliloojad aga võiksid oma loomingut selle linnaosa koolides, kirikutes ja muudes avalikes kohtades rohkem tutvustada, et tekiks parem side kuulaja ja kirjutaja vahel. Heliloojad on sageli liiga isoleeritud muust maailmast ning keerlevad päevast-päeva ainult iseenda loodud pisikeses helideringis. Resideerumine ühes Tallinna linnaosas annab võimaluse korraks oma helide maailmast välja tulla ning luua parem side naabrite ja kuulajatega.
Minu uudisteos, mis kõlab Tallinna Kaarli Kirikus 28. aprillil kell 19, on pühendatud kõigile Kristiine linnaosa elanikele ja sisaldab tänavanimesid, mis on meie kodukandis nii tihedalt seotud looduse ja lindudega. Tulge kuulama ja leidkem muusikateosest üles oma tänava nimi!
