Vaade Piritalt Foto: Ilmar Saabas

"Oluline on, et teame nüüd lahendust, mis Russalka ja Pirita tee juures õhu puhtaks aitab saada - kõige mõistlikumaks on esialgselt hinnatud süvaveelasu rajamine. Meil on Keskkonnaministeeriumis valmisolek seda tallinlaste jaoks häiriva olukorra lahendamist rahastada. Kui tehnilised tööd, mõju hindamised ja ettevalmistused on tehtud, siis võib töödega ka alustada," ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

TTÜ Meresüsteemide Instituudi tehtud uuringust selgus, et haisu Pirita ja Merivälja rannas põhjustavad vetikad, mis rannas roiskuvad. Vetikate vohamist põhjustab toitaineterikas vesi, mis jõuab merre sademevee väljalaskudest ja Pirita jõest. Jääkreostust mere põhjast aga ei leitud.

Teadlased pakkusid lahenduseks viit varianti: sademevee juhtimine süvamerre, vetikate mehaaniline eemaldamine, sademevee juhtimine ühiskanalisatsiooni, sademevee puhastamine ning rannajoone muutmine.

„Meie jaoks on tähtis, et lahendus oleks pikaajaline. Seetõttu ei ole kõige mõistlikum iga-aastane mehaaniline merepõhja puhastamine. Kõige tõenäolisem lahendus on sügavale merre ulatuva sademevee väljalasu ehitamine. Kõigi nelja alternatiivi maksumuse ja mõjude hindamisega tuleb nüüd tempokalt edasi minna. Aasta lõpuks ootame detailset edasiste tööde plaani,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Modelleerimisandmete kohaselt ei tooks sademevee süvamerelasku juhtimine kaasa olulist toitainete koormuse kasvu, kuna lahe põhjareljeefi tõttu ning valdava tuulesuuna mõjul liiguvad toitained avamere poole.

Uuringu käigus võeti mere põhjast setteproovid, et selgitada välja modelleerimiseks vajalikud lähteandmed ning võimalik jääkreostus. Lisaks määrati toitainete fosfori ja lämmastiku kontsentratsioon Tallinna lahe vees ja sademevee väljalaskudes. Seejärel arvutati Tallinna lahte voolavate pinnavete ja sademevee vooluhulgad ning arvutati ja modelleeriti toitainete vood.