Pildil õpetajad Sirje Haljas (Prems) ja Maret Keskra (Argus) ning kokkutuleku moderaator Jaan Nurk Eestielu

Idee kokkutuleku korraldamiseks tuli 2009 kooli-õdede Ester Vainose (Taal), Luule Laidro (Aros), Helje Viikma, Maire Tamverki ja Aili Heide (Taal) poolt. 

Kõige vanem kokkutulekule tulnutest oli Herbet Punane, kes oli algkooli lõpetanud 1942. Kõige kaugem osavõtja oli Einar Virk Hiiumaalt, kes oli kooli lõpetanud 1946.

Viimased Põdruse 4-klassi-lise Algkooli lõpetajad lahkusid koolist 1967, misjärel kool jätkas tegevust Essu külas 3-klassilise lasteaed-algkoolina.

Kokkutuleku avas korraldustoimkonna nimel Jaan Nurk, kes ütles: “Meile kõigile oli see esimeseks kooliks, mis on jätnud meie ellu eredad mälestused kooliajast ja lapse-põlvest.“ Oma tervituses tänas ta kõiki osavõtjaid ja väljendas suurt rõõmu, et nii paljud said aega tulla sellele ajaloolisele kokkutulekule. Osavõtjad andsid ülevaate oma edasisest haridusteest pärast algkooli lõpetamist, samuti elust ja praegusest tegevusest. Osa-võtjate hulgas oli talunikke, õpetajaid, elektroonika-insenere, mehhanisaatoreid, kaubandustöötajaid, eraettevõtjaid, raamatupidajaid, juriste-advokaate ja paljude teiste elukutsete esindajaid.

Südamlikud meenutus- ja tänusõnad kuulusid meie hulgast lahkunud kauaaegsele  lugupeetud koolijuhatajale ja õpetajale Hilda Viilipile. Tänu-sõnad kuulusid ka kokkutulekule tulnud õpetajale Sirje Prems-Haljasele, kes meid oma rõõmsameelse ja sädeleva olemusega 1959.a. sügisest alates neli õppeaastat õpetas. Kooli õpetajaks tulles oli ta just saanud kahe-kümneseks. Oma tervitus-kõnes ütles õpetaja Sirje: „On koolirõõm kui kuldne kukehari paehallil kivil harva puhkev õis ja Põdruse koolis töötatud aeg oli mulle kui sädelev pärl.“ Kohale oli ka õpetajana töötanud ja sama kooli lõpetanud üks parimaid õpilasi Maret Keskra (Argus).

Kooli ajaloost

Sisuka ja põhjaliku ülevaate Põdruse algkooli ajaloost tegi kooliõde Irja Alakivi (Nõlvak). Põdruse koolimaja oli algselt ehitatud postijaamaks. Vana  puidust peahoone koos kõrvalhoonega põles täielikult maha 1809 ja nii ehitati hoone 1813 koos  kõrvalhoonetega uuesti üles paekivist. Pea-hoones oligi pikka aega kool, tallis aga kauplus.

Algselt oli kool kuue-klassiline, hilisemalt aga reorganiseeriti neljaklassiliseks. Alates 1936. aastast oli Põdruse algkooli pikaaegseks juhatajaks Karl Laidma (Buum).

Ajaloost on veel teada, et Põdruse algkooli tegevus algas Põdruse ja Aasu küla piirile ehitatud koolimajast. Hallingi talu piiridest eraldati maatükk toonase Essu vallakooli (Põdruse külakooli) asutamiseks. Kool alustas tegevust kool-meistri Kristjan Saksmani käe all 32 õpilasega, ent 1880 oli 3-aastases koolis juba 77 õpilast. Tollases majas, mis praegu on Nõlvakute pere valduses, tegutses kool 1923. aastani, seejärel viidi kool üle endisesse postijaama hoonesse.

Pärast kogunemist ja sõna-võtte järgnes ekskursioon endise kooli klassi- ja abi-ruumidesse. Masendust teki-tas koolimaja sisemus, kus vastu vaatasid lagunenud lagede, purunenud põrandate ja määrdunud seintega klassi-ruumid. Kuna meeleolu kokku-tuleku toimumise üle oli niivõrd üleolev, siis ei lasknud keegi meist end sellest eriti häirida. Kõlama jäi ühine arusaam, et aeg on teinud oma töö ja kui majal puudub tõsiseltvõetav peremees ning raha, siis tuleb kahjuks hetkel selle olukorraga leppida.  Ühiselt meenutati sisukaid koolitunde ja huvitavaid juhtumeid vahetundides.

Kooliõde Aili: „Kui mul hakkas külm ja läksin ahju vastu ennast soojendama, ütles koolijuhataja: Sul pole õigust ennast ahju juures soojendada, kuna sinu vanemad pole oma kohustust täitnud ja klassiruumide kütteks puid toonud. Need sõnad ütlesin kohe samal päeval isale edasi ja juba mõne päeva möödudes olid küttepuud koolimajale ära toodud.“

Kooliõde Leiu: „Meelest ei lähe, kuidas üks koolivend  tahtis minult musi võtta, mina aga häbenesin ja kartsin, jooksin eest ära. Peitsin ennast pioneerituppa suure kardina taha, kus ta mind ei leidnud, ja nii pääsesingi tema eest.“

Koolivend Jaan: „1960. aasta kevadtalvel suure sulaga otsustasime poistega, et ehitame lumest maja. Paari päevaga oli suur lumemaja koridori ja aknaavadega valmis. Siis aga tekkis küsimus, mida siin lumemajas ette võtta. Siis aga ütles keegi poistest, et paras koht suitsetamiseks. Mõeldud-tehtud ja nii me siis kolmekesi lumelossis suitsud ette panimegi. Ei läinud aga palju aega mööda, kui meie lumeehitist tulid uudistama õpetajad, kuna olid koolimaja aknast näinud suitsupilve, mis lumemaja aknaavadest laia kaarena välja lehvis. Varjata  polnud enam midagi ega peita  kusagile. Olime vahele jäänud ja valmis karistust kandma. Karistuseks oli kõigil poistel käitumishinde alandamine hindele „3“ ja emade-isade  kooli kutsumine.“

Kooliõde Ester: „Meenub, kuidas meie kooli tuli uus noor naisõpetaja. Kena, armas inimene oli. Neljanda klassi poisid hakkasid teda kohe piirama ja tahtsid musi võtta. Õpetaja suruti riidehoius kapi ja seina vahele ning asuti kordamööda teda embama. Õpetaja aga polnud kade ja ütles, et kui tahate kangesti musi, eks küsige siis ilusti, aga mitte sedasi, vägisi. 

Ei mäleta täpselt, kuidas see lõppes. Ilmselt said poisid oma musimopsud kätte ja mingeid pahandusi sellest ei tulnud.“

Koolivend Raivo: „Meenub kooli lõpupidu (4 kl. lõpetamine), kui pidulikus söögilauas keegi kooli-vendadest ütles, et kui läheks välja ja tähistaks ka kooli lõpetamist omaette, väikses ringis ja võtaks väikse napsu. Ei mäleta täpselt, kellel see napsupudel kaasa võetud oli. Nii me siis läksimegi, ei mäleta täpselt palju meid oli, vist kolme-neljakesi olime. Siirdusime oma armastatud kooli-aeda, kus siis joogipudeli lahti korkisime ja pudeli ringi lasime. Meie omapidu aga ei kestnud kaua, märkamatult lähenes koolivend Jaani ema ja sellega meie lõbus napsipidu lõppeski. Eriti me küll pragada ei saanud, aga eks häbi oli küll.“

Kokkutuleku pidulikum osa jätkus õhtupoolikul Kärmu külas Kurepesa Forelli ühislauas, värske ja väga maitsva kala söömisega, võõrustajaks Janek Leevandi perefirma. Hubases kesk-konnas meenutati jätkuvalt toredat kooliaega Põdrusel. Ühiselt tõdeti, et see kohtu-mine on üle aastakümnete taguste kooliõdede-ja kooli-vendade ning lapsepõlve-sõpradega igati tore ja annab pikaks ajaks positiivseid  emotsioone.